ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Viis särtsakat ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri eriala neiut osalesid augustis EL programmi Erasmuse+ poolt korraldatavas Saksamaal Ernst-Moritz-Arndt-Universität Ãœlikooli suvekursustel. Jana KardaÅ¡, Marleen Kedars, Anastassia Loboda, Kai Miller ja Birgit Taska kirjeldavad, kuidas nad kursuse jooksul kohtasid muljetavaldavaid õppejõude üle maailma ning said osa kohalike tudengite soojast vastuvõtust.

Ernst-Moritz-Arndt-Universität Ülikool

 â€žKirde-Saksamaale asuvasse Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa ülikooli saabus 50 osalejat, sealhulgas ka õppejõud,

erinetavatest paikadest: Eestist ( ÌìÃÀÓ°ÊÓ ja Tartu ülikoolist), Lätist (Läti ülikoolist), Leedust (Klaipeda ülikoolist), Poolast (Poznani ülikoolist), Rootsist (Göteborgi ülikoolist) ning Saksamaaltki (Greifswaldi ülikoolist). Äramärkimist peab leidma ka tõsiasi, et eestlaste ülekaal – kahest ülikoolist kokku kümme tudengit, oli see, mis muutis meie jaoks olemise võõrsil ehk mõnevõrra mugavamaks. Oli meid ju kohale lennanud nii ülikoolilinnast Tartust kui ka pealinnast ÌìÃÀÓ°ÊÓst. Mainimata ei saa jätta kohalikke saksa tudengeid, kelle soe vastuvõtt ja igakülgne abi muutis meie oleku seal veelgi paremaks. Erilised tänud võlgneme aga asjaajajatele Sebastian Knospele ja Jørg Weberile, kes vastutasid korraldusliku poole eest ning kelle abiga me mugavalt ja valutult sihtpunkti jõudsime.

 Valdkonnapõhised keelekontaktid tänases Euroopas

Kaks nädalat väldanud intensiivse programmi eesmärk oli tutvustada keelekontakte nüüdisaegses Euroopas läbi mitme erineva valdkonna. Keskne fookus oli üldisel keeleteadusel ja kultuuril, aga oluline kese oli ka keelepoliitikal ja õigusteadusel laiemalt. Peamiseks huviorbiidiks oli eeskätt Euroopa kirdepoolsem osa ja Läänemere piirkond. Kõik tegevused toimusid DAADi (Deutscher Academischer Austauschdienst) toel.

Loengute- ja seminaridesarja teemadering hõlmas nii keele- ja kultuurikontakte kui ka sellest tulenevaid leksikaalseid ja grammatilisi keelemuutusi, keelepoliitikat, keelekasutust kultuuridevahelises kontekstis ning viimane teemablokk keskendus inglise ja saksa kui rahvusvahelistele lingua franca´dele Läänemere regioonis.

 Ã•ppejõud üle maailma

Õppejõududekaader, keda teemasid esitama kutsuti, oli märkimisväärne. Kõnelejate seas oli nii ameeriklasi, austraallasi, sakslasi, lätlasi, poolakaid kui ka rootslasi, kes kõik äratasid uudishimu. Ãœllatusmomente pakkusid ka juba tuttavad ÌìÃÀÓ°ÊÓ ja Tartu ülikooli õppejõud, kelle taasnägemine ja -kuulmine tekitas sooja koduse tunde. Paratamatult tõusevad sellise rahvusvahelise kollektiivi seas esile eredamad ja tahaplaanile jäävad ehk pisut kahvatumad näod. Siinkohal ei saa mainimata jätta austraalia-saksa õppejõudu Marie-Elaine Van Egmondi, kes võitis seminariga „Language contact in Aboriginal Australia: a case study of lexical, grammatical and phonological change“ paljude andunud kuulajate poolehoiu.

Peale tähelepanuväärse teema kostitas õppejõud meid ka teemaväliste vahepaladega, mis muutis loengu jälgimise oluliselt kergemaks ja mugavamaks. Kohale kutsutud professoritele lisaks oli meie seas ka entusiastlikke magistrante, kes näitasid üles initsiatiivi ise ühe loengusarjaga esineda. Härjal haarasid sarvist kaks poola tudengit, kes võtsid endale ülesandeks tutvustada vähemusrahvaste keele- ja kultuuriolukorda Poola regioonis. Peab tõdema, et nende etteaste oli asjalik ja läbimõeldud, mistõttu võib nende esitust pidada võrdväärseks nii mõnegi kogenud õppejõuga.

Greifswaldi Ülikool: Euroopa üks vanimaid

Nii muljetavaldav nagu oli seda loengutesarja teemadering, oli seda ka meelelahutusprogramm, mille hulka kuulus ka kahepäevane ekskursioon Berliini. Kellele Greifswald palju ei ütle, siis teadmiseks neile, asub linn 250 kilomeetri kaugusel Berliinist, kuhu viib 2,5tunnine rongisõit ja sama palju kilometraaže eemal asub suuruselt teine linn Hamburg. Greifswaldi lähistel asuvad Saksamaa kaks suurimat saart Rügen ja Usedom, mille külastamine kuulus meiegi kohustusliku meelelahutusprogrammi kavasse.

Greifswald on väike saksa tudengilinn, mille eestipäraseks näiteks on kindlasti Tartu, kuid mis pindala poolest jääb viimasele muidugi alla. Rahuliku elutempoga linna iseloomustab peale rohkearvuliste jalgrataste, mis on tüüpiliseks liiklusvahendiks nii tudengite endi kui ka õppejõudude seas, veel ka märkimisväärne kultuuripärand. Nimelt on Greifswaldi Ülikooli puhul tegemist ühe vanima ülikooliga nii Saksamaal kui ka Euroopas. Mainimata ei saa jätta sakslastele iseloomulikku arhitektuuri, mille motiiv kordub pea igas saksapärases linnas. Samamoodi ei saa mööda vaadata ka igal tänavanurgal asetsevast pagariärist, millest tulvav värske saia lõhn meelitab kohale peale näljase tudengi ka väsinud turisti.

Kaks nädalat suvekooli – soovitame soojalt!

Peale teadmisterohke õppetöö, mis hõlmab huvipakkuvaid ja maailmapilti avardavaid teemasid, kuulub kohustusliku elemendina Erasmuse poolt korraldatava suveülikooli programmi aktiivne puhkus, mis toob noori teineteisele lähemale ja soodustab pingevabama õhkkonna loomist ka kooliseinte vahel. Siinkohal sooviksime tänada Greifswaldi ülikooli inglise keele osakonna juhatajat inglise keele professorit Amei Koll-Stobbe’t ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooli eesti keele ja kultuuri instituudi eesti keele kui teise keele professorit Anastassia Zabrodskajat, tänu kelle initsiatiivikusele toimus suvekool ning TLÃœ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi tudengite osalus selles sai võimalikuks. Meil jääb üle vaid julgustada ja soovitada rohkem sarnastest programmidest osa võtma, sest pole midagi arendavamat, kui näha maailma, kuulata huvitavaid inimesi ja leida uusi omapäraseid tegelasi. Kaks nädalat on piisavalt pikk aeg, et hakata igatsema kodu, aga piisavalt lühike, et kõike uut ja huvitavat omal nahal kogeda.“

Vasakult: Marleen Kedars, Kai Miller, eesti keele kui teise keele professor Anastassia Zabrodskaja, Birgit Taska, Anastassia Loboda, Jana Kardaš. Ees seisab Greifswaldi Ülikooli inglise keele professor Amei Koll-Stobbe.

 

Rahulolev suvekooli osaleja Kai Miller diplomiga.

Fotod: Osalejate erakogu