����Ӱ��

"Kõrgharidusreform saabus ülikoolide jaoks kiiresti, kuid kokkuvõttes on meil põhjust selle üle pigem rõõmustada," ütles akadeemiline prorektor Priit Reiska TLÜ tänavuse õppeaasta esimesel Kella Viie Teel.

Ühtlased vastuvõtuarvud

Reiska rääkis, et reform saabus ����Ӱ�� Ülikooli täpselt õigel ajal. Võrreldes teiste Eesti ülikoolidega on TLÜs alati olnud kõige suurem riigieelarveväliste üliõpilaste osakaal (üle 50%), kes süveneva demograafilise olukorra tõttu olid kadumisele määratud kontingent.

Hoolimata gümnaasiumilõpetajate järjest kahanevast arvust on ����Ӱ�� Ülikooli vastuvõtuarvud viimastel aastatel püsinud suhteliselt ühtlasel tasemel ja märkimisväärseid kaotusi uute üliõpilaste vastuvõtus pole ülikoolil olnud. „Tänavu saabunud kõrgharidusreform kindlustas meie ülikooli õppetegevusvaldkonnale püsiva, varasemast isegi pisut suurema rahastuse kuni aastani 2016,“ märkis Reiska.

Mõistagi sisaldab reform enamat kui muutust õppetegevuse rahastuses. Reform muudab ka õppetegevuse sisu.

Õppekavade ülevaatamine - hoolikas protsess

Jaanuaris Haridus- ja Teadusministeeriumiga alla kirjutatud tulemusleping kohustab kõiki Eesti ülikoole vaatama üle õppekavad ja vähendama nende arvu. Reiska kinnitas, et TLÜ õppekavade ülevaatamine saab olema hoolikas protsess. Oluline kriteerium õppekava võimalikul sulgemisel saab olema vastavale erialale sisseastuvate üliõpilaste hulk.

Prorektor lubas, et õppekavade ülevaatamise kõrval hakkab ülikool tegelema aktiivselt vähempopulaarsete õppekavade atraktiivsemaks muutmisega. „Sulgemisega tuleb meil silmitsi seista eelkõige siis, kui ükski muudest meetoditest ei aita.“

Reformi kõige pingelisem osa puudutas ülikoolide vahelist vastutusvaldkondade jagamist.

Vastutusvaldkonnad panid läbisaamise proovile

„Mõistagi oli kõikide ülikoolide soov vastutada kõige eest, millega nad tegelevad, samal ajal kui ministeeriumi sooviks on jagada vastutusvaldkonnad ülikoolide vahel laiali. Ülikoolid suhtusid vastutusvaldkondade jagamisse väga tähelepanelikult. Sellest sai omamoodi proovikivi ülikoolide omavahelisele läbisaamisele, mis lõpuks siiski kuni viimase ajani toimunud läbirääkimiste tulemusel kenasti lahenduseni jõudis.“

Algselt oli ����Ӱ�� Ülikoolile antud vastutus õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste, isikuteeninduse ja sotsiaaltöö valdkonnas. Pingeliste läbirääkimiste tulemusel sai ülikool lõplikus kokkuleppes endale vastutuse ka humanitaaria ning keelte ja kultuuride valdkonnas ning mõnedel väiksematel erialadel. Lisaks sai ülikool kaasvastutuse erinevates valdkondades. „Saavutatud tulemusega võime üldjoontes rahule jääda,” lisas Reiska.

Kella viie tee on vaba suhtluskeskkond, mis on mõeldud ülikooliliikmete mõttevahetuse edendamiseks ja ülikooli ees seisvate probleemide arutamiseks.

Järgmine Kella viie tee toimub teisipäeval, 5. novembril Astra maja kohvikus Oaas. Jutuks tulevad ����Ӱ�� Ülikooli partnerülikoolid: koostöö ja õppimisvõimalused meie partnerülikoolides.

Tekst: Krista Must