����Ӱ��

Tegemist on esmakordse juhtumiga, kus Eesti ülikoolil on õnnestunud
koordinaatorina saada Euroopa Komisjoni info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) programmist rahastus suuremahulisele
uurimisprojektile (Large-Scale Integrated Project). Toetuse saamine on
tunnustuseks Eesti silmapaistvale rollile IKT uurimisvaldkonnas, aga ka
����Ӱ�� Ülikooli tugevale positsioonile e-õppe uurijate rahvusvahelises
kogukonnas, mis on saavutatud tänu aktiivsele osalusele eelnevates
edukates projektides.Projekt keskendub peamiselt informaalsele õppele uute
tehnoloogiate kaasabil.“On ammu teada, et suurem osa töökohal toimuvast
õppest on informaalset laadi, samas kui tänased e-õppe tehnoloogiad
toetavad pigem formaalset õpet traditsiooniliste e-kursuste vormis”,
selgitab projekti teaduslik koordinaator Tobias Ley, kes töötab
professorina ����Ӱ�� Ülikooli Informaatika Instituudi haridustehnoloogia
keskuses.Mobiilsed ja sotsiaalsed tehnoloogiad on tänaseks muutunud
loomulikuks osaks meie elust, leides rakendust nii sõpradega suhtlemisel,
info otsimisel, ostude tegemisel ja ka tööülesannete täitmisel.
Seetõttu tundub loomulikuna rakendada neid uudseid tehnoloogilisi
lahendusi ka informaalse õppe radikaalsel ümbermõtestamisel. Seni on
siiski vaid vähestes ettevõtetes uus tehnoloogia personaliarenduse
strateegiates süsteemset kasutamist leidnud. Miks see nii on?“Üheks
põhjuseks on see, et töökohal toimuv vahetu suhtlus - nt. samas ruumis
töötavalt kolleegilt hõigates abi küsimise – on suhteliselt
efektiivne. Samas jääb kolleegi poolt suuliselt pakutava nõu mõju
piiratuks”, ütleb Tobias Ley.Kuigi abiküsijal saab mure lahendatud, on
teistel kolleegidel on sellest õppetunnist vähe abi. Kas personaalsed
mobiilsed tehnoloogiad võiks aidata sedalaadi informaalsete õppetundide
mõju-ulatust oluliselt laiendada? Just sellele uurimisprobleemile projekt
keskendubki, arendades ja katsetades uudseid tarkvaralahendusi. On oluline,
et loodavad tehnoloogilised lahendused peavad olema rakendatavad
töökohal, kus informaalne õpe toimub.“Varasemates e-õppe
uurimisprojektides oleme loonud lahendusi, mida saab kasutada üksnes
kontoriarvutis. Seevastu käesolevas projektis keskendutakse e-õppe
tehnoloogiatele, mis sobivad ka välitingimustesse,” selgitab Grazi
Tehnikaülikooli professor Stefanie Lindstaedt, kes vastutab projektis
tehnoloogilise arendustegevuse eest.Seekordse taotlusvooru eesmärgiseade
andis selge eelistuse projektidele, mis pakuvad lahendusi väikestele ja
keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) sellistes valdkondades, kus seni
pole e-õpet rakendatud. Learning Layers projekt valis sihtrühmaks ehitus-
ja meditsiiniteenuste sektoris tegutsevad VKEd. Informaalne õpe on nende
valdkondade ettevõtetes küll alati olulist rolli mänginud, kuid see on
seni toiminud suuresti ilma tehnoloogiliste abivahenditeta.“Personaalsed
digiseadmed on muutnud igapäevaseks ka ehitusplatsidel, mis avab
esmakordselt võimaluse pakkuda e-õpet töökohal ehitussektoris”,
kinnitab Melanie Campbell, kes esindab projektis Põhja-Saksamaal
tegutsevat ehitusala koolituskeskust.“Arstid töötavad tihtilugu
multiprofessionaalsetes töörühmades ja õpivad kolleegide kogemustest,
kaasaegse tehnoloogia abil võib üksteiselt õppimise efekti
mitmekordistada”, nõustub Tamsin Treasure-Jones Leeds’i Ülikooli
meditsiini instituudist.  “Projekti võtmeprioriteediks on mõista,
kuidas toimub töö, töökohal õpe ja teadmiste jagamine neis kahes
sektoris”, selgitab Innsbrucki Ülikooli professor Ronald Maier.
“Seetõttu on meil plaanis projekti algfaasis viia läbi põhjalikud
uuringud ehitusplatsidel ja perearstikeskustes”.Neile uurimistulemustele
tuginedes disainitakse rida tehnoloogilisi e-õppe lahendusi, mis ühelt
poolt sobituvad tänasesse töökoha konteksti, teisalt aga aitavad
töötajatel luua ja üksteisega jagada töö käigus tekkivat uut
teadmust, õpimustreid ja töövõtteid.Lisaks töötajate vahelise
suhtluse uurimisele töökohal õppimise kontekstis vaadeldakse LL
projektis ka digitaalsete õppematerjalide koostamist, hindamist,
parendamist, kasutamist ja soovitamist  informaalses õppes. Kuna
ehitus- ja terviseteenuste sektoris puutuvad töötajad kokku eelkõige
füüsiliste objektidega nagu masinad, tööriistad või materjalid, otsib
LL projekt võimalusi füüsilise ja digimaailma objektide ühendamiseks.
Näiteks on tänapäeval väga lihtne salvestada mobiiltelefoniga uudse
ehitusmaterjali või meditsiinilise tööriista kasutamisõpetus, sidudes
selle teiste põhjalikumate õppematerjalidega ja arutelufoorumitega veebis
ning QR-koodiga seadme pakendil.“Kuna plaanime nende uudsete
tehnoloogiate laiapõhjalist omaksvõttu informaalses õppes, tuleb meil
kavandada mastaapseid meetmeid sihtrühmani jõudmiseks”,  selgitab
Graham Attwell, kes e-õppe konsultatsioonifirma Pontydusgy juhina vastutab
projektitulemuste juurutamise strateegia eest.Peamiseks meetmeks on
siinkohal regionaalsete ettevõtlusklastrite kaasamine projektitulemuste
levitamisse. Projekti raames plaanitakse integreerida uudsed informaalse
õppe meetodid ja vahendid juba toimivatesse innovatsiooni- ja
koolitusstrateegiatesse ning saavutada seeläbi vähemalt 1000 kasutaja
piir juba enne projekti lõppu.  Neli aastat kestev Learning Layers
projekt käivitus 1. novembril 2012, selle eelarve ületab 12 miljonit
eurot. Projekti on kaasatud 17 partnerorganisatsiooni Austriast, Eestist,
Hispaaniast, Inglismaalt, Norrast, Saksamaalt ja Soomest. Projekti
teaduslikuks koordinaatoriks on ����Ӱ�� Ülikool ja administratiivseks
koordinaatoriks Barcelonas tegutsev uurimisinstituut CIMNE.Rohkem teavet
projekti kohta leidub kodulehel
www.learning-layers.eu.Lisainformatsioon:Tobias LeyDigitaalsete
ökosüsteemide professor ����Ӱ�� Ülikooli Informaatika Instituut640
9355tley@tlu.ee