Juubilar: Muhe mees Orest Kormašov

Oma 50. juubelil Ӱ Ülikooli Terra hoone teisel korrusel näituse avanud Kunstide Instituudi direktor Orest Kormašov on kolleegide hulgas austatud ja armastatud mees. "Orestil on eriline muhe käitumine: alati ta naeratab ja läheneb sulle, nagu ta oleks sind juba ammu oodanud ja nüüd rõõmustab, et sa lõpuks ikka tulid," räägib emeriitprofessor Kaalu Kirme. Loe Kaalu lugu Orestist ning samuti sellest, kuidas Orest ise oma näitust tutvustab.

Oma 50. juubelil Ӱ Ülikooli Terra hoone teisel korrusel näituse avanud Kunstide Instituudi direktor Orest Kormašov on kolleegide hulgas austatud ja armastatud mees. "Orestil on eriline muhe käitumine: alati ta naeratab ja läheneb sulle, nagu ta oleks sind juba ammu oodanud ja nüüd rõõmustab, et sa lõpuks ikka tulid," räägib emeriitprofessor Kaalu Kirme. Loe Kaalu lugu Orestist ning samuti sellest, kuidas Orest tutvustab näitust "Esimene päev".

__thumb_-2-orestlill.JPGKaalu Kirme: Õpetas tajuma vene ikooni sügavat sisu

"Me oleme vanad tuttavad. Ma olin paar aastat Ӱ Pedagoogilises Instituudis kunstiõpetuse kateedrit juhatanud ja see oli mu esimene pidev pedagoogiline töö elus. Jõudsin seda väärikat ametit pidada ainult kaks aastat, kui Orest Kormašov astus meie erialale õppima. Olin kogenematu ja õppejõudude kaader veel üsna välja kujunemata ning ega meie õpetuse tase veel kaugeltki ideaalne polnud.

Orest, tuntud ja tunnustatud kunstniku poeg, polnud meie õppetööga kuigivõrd rahul ja peale üht õppeaastat 1982-1983 läks ta üle kunstiinstituuti, mille lõpetas 1990. aastal. Olgugi, et oli vandunud oma jalga enam Peda uksepakust mitte üle tõsta, neelas ta need mõtted alla, kui meie uus maaliõpetaja Anne Parmasto ta tagasi Pedasse kutsus. Tuli jälle Narva maanteele ega lahkunud sealt enam.

Tema enda ütluse järgi on harjunud nüüd selle kooliga ja muutunud isegi kunstiosakonna patrioodiks. Vähe sellest – ta on võtnud enda õlgadele kogu ülikooli kunstide instituudi juhtimise. Jumal tänatud! Tema teened  kunstieriala arendamisel on suured. Mind isiklikult õpetas ta vene ikoonide sügavat sisu tajuma – mind, kes ma seni neist täie mõistmatuse ja pead käänamata mööda marssisin.

Kunstnikust peakokaks

Orestil on eriline muhe käitumine: alati ta naeratab ja läheneb sulle, nagu ta oleks sind juba ammu oodanud ja nüüd rõõmustab, et sa lõpuks ikka tulid. Rõõmus naer on tal alati varuks, olgu nali nii kahvatu kui tahes. Kui toimub eriala jõulupidu – kuhu kutsutakse ka veteranid – on Orest muutunud peakokaks, kes praeb vorste, valmistab kõiki teisi roogasid ja tõstab juba enne peo algust tuju kõrgeimale tasemele. Ja millal sa ka eriala ruumi astud, jääb  alati mulje, et sa oled talle oodatuim külaline. Orestist kiirgab alati sellist sõbralikkust, et elu mured ununevad ja sinagi näed ainult seda, kui elamisväärne see elu on.

Soe käepigistus Sulle, Orest, Su esimese juubeli puhul!"

"Esimene päev" - näitus vene õigeusu ikooni restaureerimisest

"Näitus “Esimene päev” tutvustab üht vähelevinud eriala – vene õigeusu ikooni restaureerimist, millega olen tegelenud üle kahe aastakümne," kirjeldab Orest Kormašov.

"Nimi tuleb Vana Testamendi Maailma loomise esimesest päevast, kus Jumal lahutas valguse pimedusest. Sümboolselt saab seda üle kanda ka ikooni restaureerimise protsessi – tumenenud kihtide alt värvierksa maalingu lahtipuhastamine on justkui valguse vabastamine pimedusest.

INTERDISTSIPLINAARSUS

Ikooni restaureerimine on tõeliselt interdistsiplinaarne tegevus – sa peaksid olema teadlane, kunstnik, ajaloolane, teoloog ja tehnoloog ühekorraga. Sul peavad olema head teadmised kunstiajaloost – stiilidest, perioodidest, piirkodlikest eripäradest; sa pead tundma Piiblit, apokrüüfe ja teoloogilisi töid, et tuvastada kujutatud süžeesid ja persoone, oskama määrata, kas ikoon on kuulunud kirikusse või mõeldud koduseks kasutamiseks jne; sa pead olema keemik, sest protsessis on kasutusel terve hulk erinevaid keemilisi, ka väga mürgiseid reaktiive, sa pead suutma nendest luua efektiivseid segusid, pead teadma nende pH väärtusi ja neutraliseerijaid jpm; sa võiksid osata puidutööd – sageli on tahvlid lõhenenud või tükkideks, põõnad puuduvad, tuleb ette ka keerukaid puidunikerdustöid; maalijana peaksid oskama kombineerida õigeid pigmente ja sideaineid, leidma sobivat koloriiti, tundma inimese anatoomiat, olema kodus stiliseeringutes. Röntgenpiltide ja infrapunafotode lugemise suutlikkus, töö mikroskoobiga, professionaalne kunstiteose pildistamisoskus – need on vaid osa lisanõudeist.

VASTUOLULINE ISELOOM

Ikooni restaureerimine on samaaegselt rutiin ja seiklus. Iga objekt on erinev. Praktilisele tööle eelneb põhjalik uuring, misjärel koostatakse üksikasjalik tööde kava, kus püstitatakse ülesanne ja põhjendatakse selle lahendamiseks vajalikke tegevusi ja materjale. Peale töö valmimist koostatakse aruanne koos protsesside kirjelduste, foto/videofikseeringute, kasutatud materjalide loeteluga jm. Iga restaureeritud ikoon saab kaasa nn. restaureerimispassi, mis sisaldab teose atributeeringut, st kõiki teadaolevaid andmeid ikooni kohta – mõõtmeid, materjale, ajastut, autorlust, ikonograafiat, bibliograafiat, hilisemaid sekkumisi, samuti üksikasjalikku raportit teose restaureerimise kohta.

Seikluslikuks teeb selle töö siin olevad võimalused avastuseks. Kui kattekihid ei lase aimatagi, et nad peidavad hästisäilinud vana maalingut või on mõne ikoonimeistri käekiri eripärane, või traditsiooniline süžee omab ennenägematut interpreteeringut – adrenaliin missugune! Eesmärgiks on alati väärtusliku kunstitoese/liturgilise eseme päästmine, tema eluea pikendamine ja paljudele kättesaadavaks tegemine, tulemuseks teose täisväärtuslik elu muuseumieksponaadina või sakraalse objektina.

Näitusel on esitatud mõned väljatrükid restaureerimist ootavate ja juba puhastatud ikoonide detailidest. Paljud neist mõjuvad iseseisvate kunstiteostena."

__thumb_-2-orestrektor.JPG

Rektor Tiit Landi käepigistus "Esimene päev" näituse avamisel. Fotod: Anneli Viilup

Vaata ka .