Johannes Aaviku juubelikonverents peetud
Johannes Aaviku 135. sünniaastapäevale pühendet konverentsil „Keeleuuendus ja kirjastamine“ 4.–5. detsembril 2015 Kuressaares oli ettekandeid ÌìÃÀÓ°ÊÓst, Tartust ja Soomest, enamik doktorikraadiga keeleteadlasilt.
Johannes Aaviku 135. sünniaastapäevale pühendet konverentsil „Keeleuuendus ja kirjastamine“ 4.–5. detsembril 2015 Kuressaares oli ettekandeid ÌìÃÀÓ°ÊÓst, Tartust ja Soomest, enamik doktorikraadiga keeleteadlasilt.
TÜHI oli kohal kolme kõnelejaga: emeriitprofessor Mati Hint käsitles keeleuuendust Johannes Aaviku rahvustunde motivaatorina; vanemteadur Peep Nemvalts arutles Aaviku „Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika“ taustal, kas meie tänapäeva keelekorraldus on uuendus või sabassörk; doktorant Peeter Tinits vaatles aastate 1912–1920 keeleväitlusi kui ühiskondlikku refleksiooni toonasest keeleolukorrast, tuginedes sotsiolingvistika mõisteile.
Käsiteldi Johannes Aavikut kirjastajana „Keelelise Kuukirja“ näitel (Helgi Vihma) ja eesti võõrnimehäälduse traditsioone, lähtudes teerajajaks kujunenud Aaviku käsiraamatust „20 Euroopa keelt“ (Einar Kraut). Vaadeldi läti keelt Aaviku keeleuuendustöö mõjurina (Lembit Vaba), Johannes Aaviku uurimust Petroniuse infinitiivitarvitusest (Kaarina Rein) ning sõnakimpu, mille Aavik kinkis Marie Underile sünnipäevaks 1944. aastal (Hannu Remes).
Tutvustati tänapäeva keeleuuenduse toimet karjala (Jaan Õispuu) ja vadja keeles (Heinike Heinsoo) kirjutajate ja kirjastajate seas.
Konverentsi kava ja ettekannete lühitutvustused on nähtaval ±¹Ãµ°ù²µ³Ükodus &²Ô²ú²õ±è;ü°ù¾±³Ù³Ü²õ³Ù±ð jaotises konverentsi lingi all. Ettekandeil põhinevad kirjutised on kavas avaldada seltsi kogumikesarjas „Artikleid ja arhivaale“.
- Peep Nemvalts
Johannes Aaviku Seltsi esimees