Institutsionaalsed uurimistoetused aitavad ellu viia 2 TLÜ teadusprojekti
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo allkirjastas institutsionaalseteuurimistoetuste määramise käskkirja, mille alusel antakseteadusasutustele uurimistoetusteks kokku üle kuue miljoni euro. ÌìÃÀÓ°ÊÓÃœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù pälvisid institutsionaalse uurimistoetuse Hannes Palangu pooltjuhitav projekt "Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad jamehhanismid" ja Aaro Toomela poolt juhitav "Indiviidi akadeemiline jaisiksuslik areng formaalharidussüsteemis".
Institutsionaalsete uurimistoetuste taotlusvoor toimus 2012. aastal
esmakordselt, taotlused võttis vastu Eesti Teadusagentuur ning neid hindas
teadusagentuuri hindamisnõukogu. Taotluste hindamisel osales enam kui sada
välisretsensenti ja veerandsada Eesti eksperti. Uurimistoetusi rahastab
Haridus- ja Teadusministeerium.Valdkondade vahel jagunesid
institutsionaalsed uurimistoetused järgmiselt: 29% bio- ja
keskkonnateaduste valdkonnale, 18% terviseuuringutele, 35% loodus- ja
tehnikateadustele ja 18% ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnale.Kokku
rahastatakse 31 uurimisteemat kuues teadusasutuses. Tartu Ülikoolis (TÜ)
rahastatakse 21 uurimisteemat, Eesti Maaülikoolis (EMÃœ) ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Tehnikaülikoolis (TTÃœ) kummaski kolme uurimisteemat, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
(TLÜ) kahte, Tervise Arengu Instituudis (TAI) ja Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemias (EMA) ühte uurimisteemat. Rahastatavad uurimisteemad
katavad teadusvaldkondade väga laia spektrit. Institutsionaalsete
uurimistoetuste esimeses taotlusvoorus esitati taotlusi kogusummas 23,91
miljonit eurot. Taotlused esitasid 10 teadusasutust ning toetust taotleti
kokku 75-le uurimisteemale.Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres
Koppeli sõnul lähtuti rahastamisotsuste tegemisel eeskätt teadustöö
kvaliteedihinnangutest ja eesmärgist tagada Eesti teadusasutuste ja
teadusvaldkondade järjepidevus. Uut tüüpi uurimistoetuste esimese vooru
tulemuste analüüsi järel käivitas Haridus- ja Teadusministeerium
uurimistoetuste korralduse mõningase muutmise. „Järgmises
rahastamisvoorus on loodud mehhanismid teadusasutuste jaoks prioriteetseks
peetavate teemade rahastamise stabiilsuse hoidmiseks,“ ütles Koppel.
esmakordselt, taotlused võttis vastu Eesti Teadusagentuur ning neid hindas
teadusagentuuri hindamisnõukogu. Taotluste hindamisel osales enam kui sada
välisretsensenti ja veerandsada Eesti eksperti. Uurimistoetusi rahastab
Haridus- ja Teadusministeerium.Valdkondade vahel jagunesid
institutsionaalsed uurimistoetused järgmiselt: 29% bio- ja
keskkonnateaduste valdkonnale, 18% terviseuuringutele, 35% loodus- ja
tehnikateadustele ja 18% ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnale.Kokku
rahastatakse 31 uurimisteemat kuues teadusasutuses. Tartu Ülikoolis (TÜ)
rahastatakse 21 uurimisteemat, Eesti Maaülikoolis (EMÃœ) ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Tehnikaülikoolis (TTÃœ) kummaski kolme uurimisteemat, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
(TLÜ) kahte, Tervise Arengu Instituudis (TAI) ja Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemias (EMA) ühte uurimisteemat. Rahastatavad uurimisteemad
katavad teadusvaldkondade väga laia spektrit. Institutsionaalsete
uurimistoetuste esimeses taotlusvoorus esitati taotlusi kogusummas 23,91
miljonit eurot. Taotlused esitasid 10 teadusasutust ning toetust taotleti
kokku 75-le uurimisteemale.Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres
Koppeli sõnul lähtuti rahastamisotsuste tegemisel eeskätt teadustöö
kvaliteedihinnangutest ja eesmärgist tagada Eesti teadusasutuste ja
teadusvaldkondade järjepidevus. Uut tüüpi uurimistoetuste esimese vooru
tulemuste analüüsi järel käivitas Haridus- ja Teadusministeerium
uurimistoetuste korralduse mõningase muutmise. „Järgmises
rahastamisvoorus on loodud mehhanismid teadusasutuste jaoks prioriteetseks
peetavate teemade rahastamise stabiilsuse hoidmiseks,“ ütles Koppel.