Inimese meeleteadlikkus ja suhtumine aega on seotud subjektiivse heaoluga
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Psühholoogia Instituudi doktorant Riin Seema uuris inimese meeleteadlikkust ja suhtumist oma minevikku, olevikku ning tulevikku. Ta leidis, et vastav suhtumine on seotud inimese isikliku heaoluga.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Psühholoogia Instituudi doktorant Riin Seema uuris inimese meeleteadlikkust ja suhtumist oma minevikku, olevikku ning tulevikku. Ta leidis, et vastav suhtumine on seotud inimese isikliku heaoluga.
Täna, 15. detsembril kaitstava doktoritöö „Mindfulnessi ja ajaperspektiivi küsimustikud ja nende seosed subjektiivse heaoluga Eestis“ üheks eesmärgiks oli kindlaks teha, kas budistlikust psühholoogiast pärit ja lääne psühholoogias moodsaks saanud konstrukt, mindfulness ehk meeleteadlikkus, teadvelolek, on omadus, mis iseloomustab ka eestlasi, kirjeldas doktorant.
Uuriti ka seda, kuivõrd see, kui meeleteadlik inimene on ja kui sageli ta mõtleb oma minevikule, olevikule või tulevikule positiivselt või negatiivselt, on seotud psühholoogilise heaoluga,“ kirjeldas Seema.
Eestis läbi viidud uuringust selgus, et kõrge meeleteadlikkuse tase on seotud psühholoogiliselt kõige tervema ajaperspektiivi profiiliga - balansseeritud ajaperspektiiviga, mis tähendab segu keskmistest kuni kõrgetest punktidest positiivse mineviku, hedonistliku oleviku ja tuleviku skaalal ning suhteliselt madalatest punktidest negatiivse mineviku ja fatalistliku oleviku skaalal. „See tähendab, et inimesed, kelle meeleteadlikkus on suurem, on rohkem avatud, tähelepanelikud ja teadlikud sellest, mis toimub käesoleval hetkel, samas nad mõtlevad oma minevikule pigem positiivselt kui negatiivselt, naudivad mõõdukalt käesolevat hetke, on optimistliku suhtumisega tulevikku, planeerivad oma tulevikku ja viivad oma plaanid ellu,“ tõdes Seema. „Sarnane tulemus saadi nii täiskasvanud õppurite valimis kui ka psühhoteraapiasse pöördunud inimeste hulgas.“
Doktorandi sõnul on saadud teadmine kasulik psühhoterapeutidele. „Uuring näitas, et selleks, et parandada inimeste enesehinnangut ja subjektiivset heaolu, on oluline vaadata klientide psühholoogilist suhtumist aega holistilikult, teadvustades nende suhtumist minevikku, olevikku ja tulevikku.“
Kuna meeleteadlikkus on seotud balansseeritud ajaperspektiiviga, siis meeleteadlikkuse suurendamine ja ajaperspektiivi balansseerimine on psühhoteraapias olulised. Doktoritöös selgus, et meeleteadlikkus ja ajaperspektiiv paistavad olevat omadused, mis on mõõdetavad (eestikeelsete) enesehinnanguskaaladega MAAS (Brown ja Ryan, 2003) ja ZTPI (Zimbardo ja Boyd, 1999). Uuringu põhjal leidis esialgset kinnitust, et meeleteadlikkus (mindfulness) ja ajaperspektiiv kirjeldavad inimesi, sõltumata nende keelest ja kultuurist.
Doktoritöö juhendajad on UmeÃ¥ Ãœlikooli järeldoktor Anna Sircova ja Virginia Commonwealth Ãœlikooli dotsent Kirk Warren Brown. Doktoritöö konsultant on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli emeriitprofessor Mare Pork.