Ilmus venekeelne artiklikogumik „Kultuuri piirifenomenid. Tõlge. Dialoog. Semiosfäär“
Värskelt trükivalgust näinud kogumik „Пограничные
феномены культуры. Перевод. Диалог.
Семиосфера“ („Kultuuri piirifenomenid. Tõlge. Dialoog.
Semiosfäär“) koondab Ӱ Ülikoolis toimunud esimeste Lotmani
päevade materjale.Eesti Semiootikavaramu Sihtasutuse korraldatud 2009.
aasta suvel aset leidnud Lotmani päevad olid pühendatud keele ja kultuuri
piiri, marginaalsete ja üleminekufenomenide uurimisele mõistmise,
dialoogi ja tõlke seisukohalt.Raamat koosneb kolmest osast. Esimene osa
sisaldab artikleid teadlastelt, kes on edasi arendanud Juri Lotmani
tõlketeooriat ja semiosfääri kontseptsiooni. Siia kuuluvad Natalja
Avtonomova artikkel „Tõlke probleem produktiivse tõlkimatuse valgusel
(Juri Lotmani teoste lehekülgedel)“, Bogusław Żyłko
„Kultuuridevahelise tõlke probleemist“, Igor Pilštšikovi
„Foneetilise tõlke semiootika“ ja Aleksei Semenenko „Ajust,
mõtlemisest ja semiosfääri piirist“.Teine osa on pühendatud vene
kultuuriloole ja selle koosmõjule lääne kultuuridega ning selle avab
Jelena Pogosjani ja Maria Smorževskihh-Smirnova ühisuurimus „Katariina
Aleksejevna – Venemaa valitsejanna ja tsaari pruut Ӱ ikoonil“.
Järgnevad Vadim Parsamovi artikkel „Venemaa ja Lääne vastandus Venemaa
1813.-1814. aasta piiritaguste sõjakäikude ideoloogias“, Larissa
Volperti „Unenägemine kui piir elu ja surma vahel (Lermontovi „Uni“
ja Byroni „Uni“)“, Aleksandr Danilevski „Gogoli „Hullumeelse
päevik“ ja Gribojedovi „Häda mõistuse pärast“: geneesi
probleemid“, Tatjana Kuzovkina ja Dmitri Kuzovkini „Piiri mõiste Juri
Lotmani töödes Gogolist: õpetlase teaduskeele evolutsioonist“, Nikolai
Bogomolovi käsitlus „Poeesia ja teadus ehk miks Hodassevitš ei
kirjutanud poeetikaõpikut“ ja Sergei Dotsenko artikkel „„Oma“ ja
„võõras“ M. Bezrodnõi teoses „Tsitaadi lõpp““.Kolmandas osas
käsitletakse vene-eesti, saksa-eesti ja tšehhi-eesti kultuuridialoogi
probleeme Juri Lotmani teooria valgusel. Viimase osa avauurimus on Jaan
Rossi „Esimese maailmasõja aegsetest Saksa sõjavangilaagritest pärit
heliülesvõtetest“, lisaks kuuluvad siia Galina Ponomarjova „Raissa
Orlova mõtisklused vene-eesti kultuuridialoogist“ ning Tomáš Glanci
artikkel „Vladimír Macura kergemeelsusetu kergus“.Lisatud on ka
esimeste ja teiste Lotmani päevade (2009, 2010) kava ning artiklite
kokkuvõtted eesti ja inglise keeles.Raamatu koostaja on Igor Pilštšikov,
toimetajad Tatjana Kuzovkina, Igor Pilštšikov, Nikolai Poseljagin ja
Mihhail Trunin.„Пограничные феномены культуры.
Перевод. Диалог. Семиосфера“ ilmus TLÜ kirjastuse
sarjas Acta Universitatis Tallinnensis Humaniora.
феномены культуры. Перевод. Диалог.
Семиосфера“ („Kultuuri piirifenomenid. Tõlge. Dialoog.
Semiosfäär“) koondab Ӱ Ülikoolis toimunud esimeste Lotmani
päevade materjale.Eesti Semiootikavaramu Sihtasutuse korraldatud 2009.
aasta suvel aset leidnud Lotmani päevad olid pühendatud keele ja kultuuri
piiri, marginaalsete ja üleminekufenomenide uurimisele mõistmise,
dialoogi ja tõlke seisukohalt.Raamat koosneb kolmest osast. Esimene osa
sisaldab artikleid teadlastelt, kes on edasi arendanud Juri Lotmani
tõlketeooriat ja semiosfääri kontseptsiooni. Siia kuuluvad Natalja
Avtonomova artikkel „Tõlke probleem produktiivse tõlkimatuse valgusel
(Juri Lotmani teoste lehekülgedel)“, Bogusław Żyłko
„Kultuuridevahelise tõlke probleemist“, Igor Pilštšikovi
„Foneetilise tõlke semiootika“ ja Aleksei Semenenko „Ajust,
mõtlemisest ja semiosfääri piirist“.Teine osa on pühendatud vene
kultuuriloole ja selle koosmõjule lääne kultuuridega ning selle avab
Jelena Pogosjani ja Maria Smorževskihh-Smirnova ühisuurimus „Katariina
Aleksejevna – Venemaa valitsejanna ja tsaari pruut Ӱ ikoonil“.
Järgnevad Vadim Parsamovi artikkel „Venemaa ja Lääne vastandus Venemaa
1813.-1814. aasta piiritaguste sõjakäikude ideoloogias“, Larissa
Volperti „Unenägemine kui piir elu ja surma vahel (Lermontovi „Uni“
ja Byroni „Uni“)“, Aleksandr Danilevski „Gogoli „Hullumeelse
päevik“ ja Gribojedovi „Häda mõistuse pärast“: geneesi
probleemid“, Tatjana Kuzovkina ja Dmitri Kuzovkini „Piiri mõiste Juri
Lotmani töödes Gogolist: õpetlase teaduskeele evolutsioonist“, Nikolai
Bogomolovi käsitlus „Poeesia ja teadus ehk miks Hodassevitš ei
kirjutanud poeetikaõpikut“ ja Sergei Dotsenko artikkel „„Oma“ ja
„võõras“ M. Bezrodnõi teoses „Tsitaadi lõpp““.Kolmandas osas
käsitletakse vene-eesti, saksa-eesti ja tšehhi-eesti kultuuridialoogi
probleeme Juri Lotmani teooria valgusel. Viimase osa avauurimus on Jaan
Rossi „Esimese maailmasõja aegsetest Saksa sõjavangilaagritest pärit
heliülesvõtetest“, lisaks kuuluvad siia Galina Ponomarjova „Raissa
Orlova mõtisklused vene-eesti kultuuridialoogist“ ning Tomáš Glanci
artikkel „Vladimír Macura kergemeelsusetu kergus“.Lisatud on ka
esimeste ja teiste Lotmani päevade (2009, 2010) kava ning artiklite
kokkuvõtted eesti ja inglise keeles.Raamatu koostaja on Igor Pilštšikov,
toimetajad Tatjana Kuzovkina, Igor Pilštšikov, Nikolai Poseljagin ja
Mihhail Trunin.„Пограничные феномены культуры.
Перевод. Диалог. Семиосфера“ ilmus TLÜ kirjastuse
sarjas Acta Universitatis Tallinnensis Humaniora.