Ilmus aastaraamatu „Vana Tallinn“ XXV juubeliköide
Hiljuti ilmus TLÜ Kunstide Instituudi kaasväljaandel aastaraamatu „Vana Tallinn“ 25. juubeliköide, mis võtab lühidalt kokku alates 1991. aastast tehtud suure töö Eesti linnaajaloo uurimisel ning tutvustamisel.
Hiljuti ilmus TLÜ Kunstide Instituudi kaasväljaandel aastaraamatu „Vana Tallinn“ 25. juubeliköide, mis võtab lühidalt kokku alates 1991. aastast tehtud suure töö Eesti linnaajaloo uurimisel ning tutvustamisel.
„Vana ÌìÃÀÓ°ÊÓ“ näol on tegemist Eesti ühe kõige pikaealisema ajalooalase aastaraamatusarjaga, kus sarja väljaandmise taastaja ja vastutava toimetaja prof Raimo Pullati eestvedamisel on seni ilmunud ligi 7000 lk linnaajaloolisi uurimusi, ülevaateid, allikapublikatsioone ja retsensioone.
Kaasatud on olnud arvukalt nii kodu kui välismaiseid autoreid, nõnda on sarja kaastööliste ring ulatunud Å veitsist Islandi ja Ameerika Ãœhendriikideni. Ilmunud tööd on olnud väga mitmekesised ja interdistsiplinaarsed. Ilmunud on nii arheoloogide, ajaloolaste, numismaatikute, kunsti- ja arhitektuuriloolaste, etnoloogide, geoloogide, etnoloogide, filoloogide, ehitusajaloolaste kui kodu-uurijate töid. Sari on lisanud mitmekülgset informatsiooni ÌìÃÀÓ°ÊÓ esiajaloost kuni Teise maailmasõja alguseni ning vaadeldud siinset olukorda võrdlevalt teiste Läänemere-äärsete ja Kesk-Euroopa linnadega.
Kasutusele on toodud mitmeid uusi allikaliike ning põhjalikult uuritud nii linna ehitusloolisi aspekte, eluolu ja argipäeva puudutavaid teemasid, demograafilisi probleeme, majandus- kui kultuuriajalugu ning mitmeid teisi teemavaldkondi. Publitseeritud on ka väitekirjade ja rahvusvaheliste linnaajaloole pühendatud konverentside „Modus vivendi“ materjale. Ilmunud 25. köidet on võimaldanud välja selgitada, millised ÌìÃÀÓ°ÊÓ ajaloo valdkonnad on paremini läbi uuritud ja kus on vajakajäämisi. Oluline on ära märkida, et juubeliköide on varustatud seni selles sarjas ilmunud tööde koondregistriga, mis oluliselt lihtsustab tehtust ülevaate saamist.
Ka ilmunud juubeliköide ise lisab väärika panuse linnaajaloo uurimisse. Nõnda analüüsib Anton Pärn põhjalikult Eesti varasele linnaehitusele iseloomulikke elamutüüpe ÌìÃÀÓ°ÊÓ, Haapsalu ja Lihula näitel ning Ragnar Nurk lisab olulise panuse ÌìÃÀÓ°ÊÓ Karjavärava ehitusloo täpsustamisse. Tiiu Reimo käsitleb raamatukaupmees August Johann Beckeri pärandi põhjal ÌìÃÀÓ°ÊÓ raamatuturgu 17. sajandil ja Ivar Leimus annab põhjaliku ülevaate 18. sajandil Eesti- ja Liivimaal kasutusel olnud maksevahenditest.
Väga huvitavat lugemist pakub Raimo Pullati uurimus söömisest ja joomisest ÌìÃÀÓ°ÊÓs valgustussajandil. Lugeja saab teada, millal üks või teine toiduaine või jook linlaste söögilauale jõudis, milliseid nõusid kasutati, millised olid söömiskombed ning harjumused ja kontaktid Euroopa kultuuriruumiga. 18. sajandi linnapildi ikonograafilist jäädvustamist on lähemalt vaadelnud Tõnis Liibek ning põhjaliku ülevaate 19. sajandil ÌìÃÀÓ°ÊÓs tegutsenud kuulsast Mayeri kaubamaja tegevusest annab Peep Sillaotsa kirjutatud artikkel. Suur- ÌìÃÀÓ°ÊÓ planeerimise tagamaid 20. sajandi algul kirjeldab oma töös detailselt Karin Hallas-Murula.
Ilmunud juubeliköites on võrdlevalt vaadeldud viimase 20. aasta jooksul toimunud kesk- ja varauusaegse linnaajaloo uurimise seisu Ungaris ( István H. Németh, Katalin Szende) ja Norras (Finn-Einar Eliassen). Kaja Tiisel käsitleb 19. sajandil tegutsenud Tartu kubermangugümnaasiumi raamatukogu koosseisu ning Raimo Pullat annab ülevaate haruldastest eestikeelsetest trükistest Porvoo gümnaasiumi raamatukogus Soomes. Lisaks leiab juubeliköitest Marina Fisuni uurimuse ÌìÃÀÓ°ÊÓ Jumalaema Sünni Kaasani kirikust ja kogudusest ning Jaan Tamme sulest ülevaate ÌìÃÀÓ°ÊÓ Kaitseväe kalmistust.
Linnaajaloo huvilistele on oluliseks abiks ka Milan Peningi koostatud ülevaade linnaajaloolistest materjalidest Eesti Ajaloomuuseumi arhiivis, kus leidub üllatavalt palju materjale lisaks ÌìÃÀÓ°ÊÓle ka Narva, Rakvere, Lihula, Viljandi, Paide ja Haapsalu kohta. Arheoloogilisest vaatepunktist on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Kalamaja eeslinna kujunemist vaadelnud Ain Lavi ja Peeter Talvar. Kõigele eelpool mainitule lisaks on juubeliköite kaante vahele mahtunud ka mõned ÌìÃÀÓ°ÊÓ ajalooga seotud mälestused, tutvustatud on vähetuntud pilte ÌìÃÀÓ°ÊÓst ning traditsiooniliselt rikkalik on hiljuti ilmunud linnaajaloolist kirjandust tutvustav retsensioonide ja annotatsioonide osa.
528-leheküljeline mahukas ja sisukas „Vana ÌìÃÀÓ°ÊÓ“ 25. juubeliköide pakub huvipakkuvat lugemist nii linnaajaloolastele ja üliõpilastele kui paljudele teistele kultuuri-, majanduse-, rahanduse-, kunsti- jmt ajaloo valdkondadest huvitatud lugejatele.