Ilmub raamat Euroopa vanemaealiste tervisest, pensionile jäämisest ja eluolust

Järgmisel neljapäeval, 27. juunil esitletakse Brüsselis SHARE uuringu põhjal koostatud raamatut, mis sisaldab esimesi tulemusi 16 Euroopa riigi 50-aastaste ja vanemate inimeste majandussurutise järgsest eluolust.

Järgmisel neljapäeval, 27. juunil esitletakse Brüsselis SHARE uuringu põhjal koostatud raamatut, mis sisaldab esimesi tulemusi 16 Euroopa riigi 50-aastaste ja vanemate inimeste majandussurutise järgsest eluolust.

SHARE uuringu 4. laine esmastulemuste raamat „Active ageing and solidarity between generations in Europe. First results from SHARE after the economic crisis“ toob laias laastus välja järgmised tendentsid:

Lõhestatud Euroopa

  • · Paljude vanemaealiste jõukus on madal, eriti Lõuna- ja Ida-Euroopas. Sellistel inimestel puuduvad majandusÅ¡okkidega toimetulekuks vajalikud puhvrid. Vaesus on suurim Ida-Euroopas ning Vahemeremaades. Vastav tendents on tugevalt seotud erinevate elukvaliteedinäitajate halvenemisega.
  • · Kehv tervis on samuti valdavam Ida-Euroopa riikides. SHARE andmetel mõjutavad tervise erisusi oluliselt institutsionaalsed erisused (nt haridus, sissetulekutoetus, tervishoid). Nendega peab tegelema nii, et suurendada tervislikku ja aktiivset vananemist Euroopas.
  • · Valitsuste eelarvesurvega muutub nii pere kui teiste ümbritsevate inimeste abi aina olulisemaks. Euroopas on aga endiselt suured erisused põlvkondade- ja inimestevahelises solidaarsuses. Põhjamaades elavad inimesed omavad mitmekesisemaid võrgustikke, samas kui Ida- ja Lõuna-Euroopa vanemaealised tuginevad rohkem perekondlikele sidemetele.

Majandussurutis mõjutas enim nõrgemaid

  • · Majandussurutise mõju tervisele ja heaolule oli tugevam neis piirkondades, kus kogeti suuremat majanduslangust. Finantsilised ebakõlad suurenesid eriti Lõuna- ja Ida-Euroopas. Madala hariduse ja sissetuleku, halvema tervisega ning vallalised naised olid kõige haavatavamad.
  • · Majandussurutis seostus madalama pensionilejäämisega: mitmed inimesed jätkasid surutise tõttu kauem töötamist. Samuti suurendati sissetulekute vähenemisel varade likviidsust.
  • · Surutisel on negatiivne mõju ka vanemaealiste tervisele, eriti suureneva töötusega piirkondades. Lisaks näitavad töötud 50-aastased ja vanemad märkimisväärselt kõrgemat depressiooni riski.

Sõbrad ja pere vähendavad ebasoodsaid tagajärgi

  • Hooldekodude ja hooldusabi pakkumine erineb Euroopas oluliselt. Pere roll on otsustav, aga lastega kooselamine erineb vanuseti. Pere rolli kõrval on vanemaealiste hakkamasaamisel oluline ka riigi ja kogukonna tugi mitmes riigis.
  • · Vanemaealised eurooplased on pigem abi andjad kui saajad. Lastelaste hooldamine suurendab tõenäosust saada hilisemas elus täiskasvanud lastelt abi. Suhted sõpradega, perekonnaga ja partneriga ning erinevates tegevustes osalemine vähendavad depressiooni sümptomite tekkimisvõimalust. Seega võivad poliitilised meetmed, mis soodustavad sotsiaalset osalemist, vähendada depresiooni hilisemas eas.
  • · Aktiivne ning tervislik vananemine on seotud suuremate ja intensiivsemate suhtlusvõrgustikega, aga ka laiemalt ühiskonnasidususega.

Raamatu esitlus toimub 27. juunil kl 10.00-17.00 Brüsselis, University Foundation´is.