Haapsalu Kolledži TERE KKs töötati välja mudast valmistatud jalakreem ja šampoon
Haapsalu muda leiab üha uut kasutust. Äsja valmis Haapsalu Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse ning ÌìÃÀÓ°ÊÓ Farmaatsiatehase koostöös jalakreem ja Å¡ampoon.
Haapsalu muda leiab üha uut kasutust. Äsja valmis Haapsalu Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse ning ÌìÃÀÓ°ÊÓ Farmaatsiatehase koostöös jalakreem ja Å¡ampoon.
Haapsalu Kolledži juures tegutseva, paljusid teadusasutusi, spaasid ja äriettevõtteid ühendava Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse üheks suunaks on uurida Haapsalu Tagalahe muda ja leida sellele uut rakendust, näiteks kosmeetikas. Eile näitas kompetentsikeskuse direktor Talis Vare kahte uut toodet.
„Need on uued mudatooted. Toodete alus on meie Haapsalu Tagalahe muda. Uued tooted on jalakreem ja mudašampoon. Üks eelnev toode, kompetentsikeskuse laboritest tulnu oli muda massaažikreem,“ rääkis Vare.
Eri retseptuure koostas ja katsetas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Farmaatsiatehase kauaaegne tehnoloog ja praegu tootmist juhtiv Jüri Kosk. Haapsalu mudast jalakreemi ja Å¡ampooni loomist juhendas aga kompetentsikeskuse tootearenduse konsultant Irene Pehk, kes on 45 aastat töötanud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Farmaatsiatehases. Ta selgitas, mis mõju mudast saadud huumusainetega toodetel on.
„Seda tuleb kasutada samal otstarbel nagu üldse muda," lausus Pehk. "Muda on ikkagi bioaktiivne aine, ta stimuleerib verevarustust, on igatepidi toniseeriv. Mudaravi on üle 200 aasta vana vähemasti Eesti pinnal. Nähtavasti on ikkagi sellel läbi aegade olnud inimestele toime ja nüüd me oleme siis asunud seda uudsel moel kasutama, võttes tarvitusele just need toimeained, mudast välja ekstraheeritud nagu meil on, ja sellisel kujul siis edasi kasutada.“
Mudast valmistatud šampooni nuusutades pole sel mingisugust ebameeldivat lõhna, nagu Haapsalu ravimudal muidu on. Vastupidi – šampoon lõhnab meeldivalt. Ebameeldiv lõhn kaob, kui humiinained on mudast ekstraheeritud ja tootes kasutatakse ekstrakti.
Muda põhjal valmistatud kosmeetika on maailmas levinud, kuid Haapsalu TERE KK otsib oma lähenemisnurka. „Meie ülesanne ongi leida oma nišš ja oma mudast neid tooteid teha," rääkis Talis Vare. "See on meie rahvuslik rikkus. Ma tean, et lätlased on teinud mudast isegi hambapastat, aga need on ikkagi unikaalsed tooted siinsest kohapealsest mudast. Laborikatsetustes on jõutud koostisega sinnamaale, et nad on stabiilsed ja nad on valmis selleks, et keegi võiks neid tõesti toota.“
Haapsalu terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse ning ÌìÃÀÓ°ÊÓ Farmaatsiatehase koostöös välja mõeldud mudatoodetele võetakse patent. Kompetentsikeskuse koostööpartneriks on farmaatsiatehas, kuid toodete valmistamise ja turundamise võimalus on kõigil, kes sellega tegeleda soovivad.
„Tegelikult on see vaba," sõnas Vare. "Kõik võiksid olla need tootjad, aga tõesti, farmaatsiatehasega oleme seda koostööd teinud ja ka nende abi ja laboreid tootearendusprotsessis kasutanud. Aga jah, rõhutan veelkord, et kõik, mis terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse raames välja töötatakse, need lahendused on kõigile vabad kasutamiseks."
Klaasanum jalakreemi näidisega.
Anum šampooni näidisega
IVAR SOOPAN