ÌìÃÀÓ°ÊÓ

29. aprillini saab vaadata Mare ja Astra majade 2. korruse galeriides Kanada suursaadiku John Morrisoni fotonäitust "Arktika saladused". Näitus avati ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rohelisel nädalal, mis sai otsast lõpuni teoks tänu meie tudengite ettevõtlikkusele ja huvile arutleda rohelise ja säästva arengu teemade üle. 

Näituse avamisel märkis John Morrison, et tema pildid kõnelevad kahest olulisest asjast - teadlaste tööst ja puutumatust loodusest Kanada Arktikas.

Tööst, mida teevad Kanada Arktika karmides tingimustes teadlased. Nad on pärit mitte üksnes Kanadast, samuti mitte ainult riikidest, millel on territooriume Arktikas nagu USA, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Island ja Taani. Arktikas töötavad teadlased üle kogu maailma, uurides keskkonnasaastatust, globaalset soojenemist, bioloogilist mitmekesisust ja teisi looduskeskkonna säästmist puudutavaid küsimusi. Nende Arktikas tehtav teadustöö annab vastuseid meie planeedi saatuse kohta ja selle vastu tunneb huvi maailmas üha rohkem riike, kaasa arvatud Eesti.

Arktika oma aastaaegade vaheldumisega pakub ilusat ja dramaatilist vaatepilti. Arktika on kui külmunud kõrb, seal justkui on kõik paigal, aga ometi, kui olla kohapeal, võib märgata liikumist, muutumist ja sulamist. Ãœheksa kuud aastas valitseb seal jäine vaikus, lühikesel sulaperioodil tekivad aga mäslevad jõed, ebasoodsa pinnase kiuste hakkavad õitsema lilled, ning rebased, muskusveised, hülged ja muud loomad kasutavad ära nappi suvist hingetõmbeaega.

 

John Morrison rääkis, et oma esimese suve Arktikas veetis ta 1969. aastal, kui ta liitus uurimisrühmaga, mis töötas Kanada Kaitseuuringute Nõukogu ja Põhja-Ameerika Arktika Instituudi heaks. Siis oli ta tunnistajaks ühele esimesele sündmusele, kus inimene tõi Artikasse kohale oma masinad - laevad ja jäälõhkujad. Kiired ja dramaatilised muutused algasid sellest ajast peale. 

Näitusefotodel näha olevad alad on täna enda kaitse alla võtnud rahvuspark, et neid tulevastele põlvkondadele säilitada.

Säästev areng ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool

Säästvat arengut peavad tänaseks enamus maailma riike oluliseks arenguprioriteediks. Säästva arengu temaatika keskmes on mõtteviisi ja väärtuste muutus, eelkõige sellest kuidas muuta inimühiskondade  toimimist selliselt,et  see oleks kooskõlas looduskeskkonna vajadustega.

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool on säästva arengu valdkonnas astunud tähelepanuväärivaid samme:

• Säästev areng on sisse kirjutatud ülikooli arengukavasse juba viimased viis aastat.
• Keskkonda säästvate tegevuste toetuseks ja tunnustuseks on algatatud Rohelise Ãœlikooli programm.
• Hiljuti jõudis säästva arengu temaatika ka ülikooli prioriteetsete tegevusvaldkondade nimekirja.
• ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool osaleb aktiivselt Euroopa Pealinnade Ãœlikoolide Assotsiatsiooni Rohelise Akadeemilise Jalajälje töörühma tegevustes ning oli omal ajal selle töörühma algataja.
• Ãœliõpilaskonna initsiatiivil toimusid ülikoolis juba teist korda roheline nädal.
• Aasta tagasi alustas Ökoloogia Instituudi juures tegevust Säästva Arengu Hariduskeskus, mille ülesandeks sai vedada uurimis- ja arendusprojekte ning muuta säästva arengu temaatika ülikoolis ja ülikoolist väljaspool nähtavamaks.  Keskus on hetkel läbi viimas mahukat säästva arengu alast täienduskoolitust õpetajatele ja koolijuhtidele, aga ka rahvusparkides, huvikoolides jm töötavatele mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistidele.

Tekst ja foto Krista Must