ERV Eesti kontaktpunkt start-up viisast ja Kanada kogemusest sisserändajatega
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt avaldas hiljuti meediaväljaannetes kaks sisserännet käsitlevat artiklit. Postimehes ilmus Euroopa rändevõrgustiku eksperdi Ave Laureni artikkel, milles ta selgitab välistalentide värbamist ja start-up viisat kui olulist aspekti Eesti kui konkurentsivõimelise digiriigi arenemisel. Sirbist võib lugeda intervjuud aasta lõpus Euroopa rändeÂvõrgustikku külastanud Kanada Queen’s University sisserändepoliitika professori Naomi Alboimiga.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt avaldas hiljuti meediaväljaannetes kaks sisserännet käsitlevat artiklit. Postimehes ilmus Euroopa rändevõrgustiku eksperdi Ave Laureni artikkel, milles ta selgitab välistalentide värbamist ja start-up viisat kui olulist aspekti Eesti kui konkurentsivõimelise digiriigi arenemisel. Sirbist võib lugeda intervjuud aasta lõpus Euroopa rändeÂvõrgustikku külastanud Kanada Queen’s University sisserändepoliitika professori Naomi Alboimiga.
Postimehes sõna võtnud Ave Lauren kirjutab, et sel nädalal jõustuvaid iduettevõtete erisusi ehk nn start-up viisat tuleks pidada üheks revolutsiooniliseks muutuseks, sest elamisloa andmisel lähtutakse inimese äriideest, mitte tema taustast, olemasolevatest ressurssidest või peresidemetest. Teisisõnu, oluline pole see, kes sa oled, vaid see, kelleks sa võid saada. "Eeldatakse, et idufirmad loovad kõrge lisandväärtusega töökohti, koguvad rahvusvahelist tähelepanu, toovad Eestisse väliskapitali ning panustavad kogu ettevõtlussektori arengusse. Viimastel aastatel on oma start-up viisad võtnud kasutusele näiteks Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia, Hollandis, Hispaania ja Iirimaa," kirjutab autor.
Professor Naomi Alboim räägib Sirbis Kanada kogemusest pagulastega, selgitab erasponsorlusel põhinevat pagulaste valikut ning räägib, kuidas on Kanadas korraldatud sisserändajate lõimumine. Teda üllatas, kuivõrd eristatud on siinmail eesti ja vene keelt rääkivad eestimaalased. "Kardan, et kui venekeelsed ei tunne, et nad on täiesti lõimunud, või kui eesti keelt kõnelevad eestlased näevad vene keelt kõnelevaid eestimaalasi kui täiesti erinevat elanikkonnarühma, siis on väga raske võtta vastu ja integreerida uusi inimesi, kes erinevad eestlastest silmanähtavalt," sõnas autor intervjuus ja lisas, et kui kedagi vastu võtta, on vaja teda austada ja tunnustada tema väärtuslikkust ühiskonnale tervikuna. "Ei saa oodata, et sisserännanud muutuksid eestlastest eestlasemaks, enne kui neid tunnustama hakkate. Te peate igas eluvaldkonnas – koolis, tööl, jalgpalliklubides, kohalikes kogukondades – looma sisserännanutes tunde, et nad on teretulnud. Mida suurem on sisserännanute seaduslik, majanduslik, kultuuriline kaasatus, seda rohkem nad pingutavad."
Euroopa rändevõrgustik (ERV) on uurimis- ja teabevahetusvõrgustik, mis koosneb kõikide liikmesriikide riiklikest kontaktpunktidest ja kontaktpunktide juurde loodud kohalikest võrgustikest. Võrgustiku peamine eesmärk on koguda ja analüüsida ajakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigavaldkonna infot, ning jagada saadud teavet poliitikategijate ja laiema avalikkusega.