ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Laupäeval, 15. novembril kogunesid Teaduste Akadeemia saali ÌìÃÀÓ°ÊÓ Teadlaste Maja poolt koostöös TLÃœ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumiga korraldatud konverentsile Ferdinand Eiseni austajad.

Konverentsiettekanded andsid ülevaate aprillist 1960 augustini 1980 haridusministrina töötanud Ferdinand Eiseni tegevusest ja panusest Eesti haridusse. Mitmed konverentsil sõnavõtnud rõhutasid, et Eesti hariduse kauaaegse hea käekäigu ja taasiseseisvumise oleme suuresti võlgu Ferdinand Eisenile.

Konverentsi ilmestas Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi poolt koostatud näitus Ferdinand Eisenist. Huvilistel on näitusega võimalik tutvuda aasta lõpuni Haridus- ja Teadusministeeriumi ÌìÃÀÓ°ÊÓ esinduses Tõnismäel.

Konverentsile eelnenud päeval ilmus Õpetajate Lehes Ferdinand Eisenile pühendatud vaheleht, mis valmis Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi tellimusel ja koostöös Õpetajate Lehega ning Haridus- ja Teadusministeeriumi rahatoel.

Esmaspäeval, 17. novembril, Ferdinand Eiseni 100. sünniaastapäeval, mälestasid endised kolleegid kauaaegset ministrit ka tema kalmul.

Lühiülevaade Ferdinand Eiseni panusest Eesti haridusse 

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum tänab Ferdinand Eiseni 100. sünniaastapäeva tähistamisele pühendatud sündmuste ja tegevuste korraldamisel koostööpartnereid – ÌìÃÀÓ°ÊÓ Teadlaste Maja, Õpetajate Lehte ning Haridus- ja Teadusministeeriumi. Eriline tänu kuulub aga neile, kes vastasid Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi üleskutsele ning lähetasid muuseumile Ferdinand Eiseniga seotud mälestused.

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi nõukogu liige Urve Läänemets võtab Ferdinand Eiseni panuse Eesti haridusse kokku järgmiselt:

• Eesti pedagoogika panemine teaduslikule alusele – Arnold Greeni toetusel loodi detsembris 1959 Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut (PTUI; suleti 1991). Sellele lisandus uurimishimulist koolirahvast ühendav Ãœhiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut (1972), mis korraldab kooliuuringuid tänini ja kirjastab kogumikke.
• Hariduse juhtimise ning haridustöötajate vajadustele vastava professionaalse nõustamise ja täienduskoolituse loogilise ja koostöösuutliku süsteemi – PTUI teadlased, Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi (VÕT) metoodikud, Haridusministeeriumi inspektorid – loomine, misläbi ühendati pedagoogikateadus, koolipraktika metoodilised lahendused ja asjatundlik kontroll.
• Johannes Käisi pedagoogilise pärandi taaselustamine ja Eesti koolikultuuri ajaloolise kogemuse väärtustamine.
• 11-klassilise eesti õppekeelega üldhariduskooli säilitamine (üleliiduliselt oli üldhariduskool 10-klassiline); lisa-aastat põhjendati vene keele õppimise vajadusega.
• Süvakoolide ja -klasside rajamine üle Eesti (võõrkeelte, matemaatika, loodusainete, kunsti, kirjanduse, teatri, spordi jne alased) neile õpilastele, kes olid vastavas valdkonnas kas eriandekad või kes soovisid asjaga tegelda põhjalikumalt, kui tavaprogrammid ette nägid. See oli võimalus, mitte kohustus, ja selle otstarbekust mõisteti ilma pikemate selgitusteta. Nendes klassides ja koolides õppinute roll Eesti taasiseseisvumisel alles vajab läbitöötamist.
• Esteetilise ja kõlbelise kasvatuse eriline tähtsustamine.
• Sanatoorsete koolide rajamine erivajadustega õpilastele (Haapsalus, Keila-Joal jm), mis võimaldasid arstlikku järelravi koos kindla režiimi, hea toitlustamise jpm vajalikuga.
• Emakeelse õppevara (eeskätt töövihikud ja võõrkeelte õppeks terved õppekomplektid) väljatöötamine, katsetamine ja rakendamine koolipraktikas.
• Loodushoiualase õpetuse, koolimetskondade ja koduloo-uurimise edendamine ning hõimurahvastega suhtlemise toetamine.
• Viiepäevase koolinädala sisseviimine.
• Õpetajate päeva tähistamine alates 1965. aastast.
• Koolinoorte laulupidude traditsiooni loomisele kaasaaitamine ning noortespordi igakülgne toetamine.
• Ministeeriumitöötajate kõrge erialase professionaalsuse arendamine ning respekteeriv ja ratsionaalne suhtlemine ülikoolide, koolijuhtide, õpetajate ja lastevanematega.

Ferdinand Eiseni elulugu

Ferdinand Eisen sündis 17. novembril 1914 Nursi vallas Võrumaal, suri 31. oktoobril 2000 ÌìÃÀÓ°ÊÓs. Maetud Metsakalmistule.

Haridustee

• 1923–1926 Vastse-Nursi algkool
• 1926–1928 Rõuge 6-klassiline algkool
• 1928–1930 Võru Õpetajate Seminar
• 1930–1932 Läänemaa Õpetajate Seminar
• 1932–1934 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogium
• 1948–1953 Tartu ülikool, õigusteaduskond
• 1954–1959  Ã¼hiskonnateaduste akadeemia Moskvas
• 1960 filosoofiakandidaat 

Töö- ja elukäik

• 1935–1938 Molnika 6-klassilise algkooli õpetaja Petserimaal
• 1938 Läänemaal Varbla algkooli õpetaja, 1939–1940 juhataja
• 1940–1941 ja 1943–1947 ametiühingutöötaja
• 1941–1944 mobiliseerituna NSV Liidu tagalas
• 1947–1949 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Polütehnilise Instituudi (TPI) õ±è±è±ðÂáõ³Ü»å
• 1949–1955 vabariikliku parteikooli direktori asetäitja õppealal
• 1959–1960 TPI õ±è±è±ðÂáõ³Ü»å ning Kõrgema ja Keskerihariduse Riikliku Komitee valitsuse juhataja
• 1960–1980 haridusminister ja ühtlasi TPI õ±è±è±ðÂáõ³Ü»å (aastast 1969 dotsent)
• 1980–1988 õ±è±è±ðÂáõ³Ü»å
• 1988–1990 Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi teadur
• 1963–1980 ülemnõukogu saadik, Eesti Looduskaitse Seltsi ning Ãœhiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi (ÃœPUI) asutajaid, aastast 1979 Eesti Esperanto Liidu esimees, 1960–1980 spordiühingu Noorus kesknõukogu esimees.
• Uurinud eesti kooli ja pedagoogika ajalugu, propageerinud kooliuuendusliikumist ja ökoloogilist kasvatust. Oli Johannes Käisi tööde taastrükkide toimetaja. Avaldanud perioodil 1961–1998 haridusalastes väljaanntes ja kogumikes üle 40 artikli õppetöö, kooliajaloo ja ökoloogilise kasvatuse kohta. 

°Õö¾±»å

• Õigus haridusele (1979)
• Koolile pühendatud elu. Johannes Käis 1885–1950 (1985)
• Ökoloogilise kasvatuse alused (1987)
• Eesti kooli ajalgu, I köide (1989), peatoimetaja
• Kooliuuenduse liikumisest Eestis 1918–1940 (1995)
• Kooli-raamat. Johannes Käis (1996, 2004)

Tunnustused

• 1974 Eesti NSV teeneline õpetaja
• 1991 Bengt Gottfried Forseliuse medal
• 1996 Riigivapi IV klassi teenetemärk

Veronika Varik
TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor
veronika.varik@tlu.ee
6836 490