Eesti pärimustantsu muutumisest viimase viie aasta jooksul
Pärimustantsul on tänapäeva ühiskonnas täita oluline roll ning tantsus leidub viiteid Eesti ühiskonna lähiminevikule, tõdeb täna, 12. detsembril kl 10 oma doktoritööd kaitsev TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi doktorant Sille Kapper.
Pärimustantsul on tänapäeva ühiskonnas täita oluline roll ning tantsus leidub viiteid Eesti ühiskonna lähiminevikule, tõdeb täna, 12. detsembril kl 10 oma doktoritööd kaitsev TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi doktorant Sille Kapper.
Sille Kapperi doktoriväitekiri „Muutuv pärimustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008–2013“ avab ja selgitab mõistet ja tantsukultuuri osa, mida tänapäeval kutsutakse ±èä°ù¾±³¾³Ü²õ³Ù²¹²Ô³Ù²õ³Ü°ì²õ.
„Pärimustantsu mõiste tuli kasutusele alles hiljuti, 21. sajandi nullindate keskpaigas ja inimesed on andnud sellele erinevaid tähendusi – igaüks vastavalt oma teadmistele ja kogemustele,“ selgitas Kapper.
Pärimustantsu olulisteks tunnusteks peetakse nii improvisatsioonilisust ja muutlikkust kui ka ajas püsivust, samuti kuulumist peamiselt minevikku, kindla kogukonna ellu ja vastandumist vaatamiseks mõeldud lavatantsule. Erinevate rõhuasetuste kõrval avaldub ühine mõttesuund, mis seob pärimustantsu mõiste meie tänase kujutlusega endisaegsest talupojatantsust. „Vastav leid lubab järeldada, et side meie kollektiivse minevikuga on nüüdisühiskonna inimesele oluline ning leiab sealhulgas kehastamist pärimustantsus,“ sõnas Kapper.
Pärimustantsus peegelduvad kultuuri üldisemad seaduspärasused. Näiteks tulevad viimase viie aasta tantsus nähtavale meie teadvuses ikka veel püsivad nõukogude sotskolonialismi jäljed – varem rahvuslikus lavatantsus eriti eredalt avaldunud mimikrilisi muutusi leidub ka pärimustantsus. „Selles hoolimata tõlgendame pärimustantsu rahvuslike, paikkondlike ja erinevate kujuteldavate kogukondade ning individuaalsete identiteetide kehalise kinnituse ja väljendusena,“ sõnas Kapper. „Pärimustantsul on nüüdisühiskonnas täita oluline funktsioon minevikusideme hoidja ning kuuluvus- ja turvatunde pakkujana. Sellepärast pole karta ka pärimustantsu kui talupojakultuuriga seostatava tantsuliigi hääbumist, kuigi just niisugusele ohule argidiskursuses tihti viidatakse.“
Doktoritöö juhendaja on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli vanemteadur Marju Kõivupuu.
Oponendid on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Ingrid Rüütel ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis .
Avalik kaitsmine toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli auditooriumis M-213, Uus-Sadama tn 5.