����Ӱ��

����Ӱ�� Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute keskuse (RASI) eestvedamisel on käimas rahvusvaheline projekt “Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad”*. Muuhulgas selgus projekti raames läbi viidud analüüsist, et töötuse ja NEET-nooreks (Not in Education, Employment, or Training) olemise risk on tugevalt seotud haridustasemega: enam kui pooled vaid põhikooli lõpetanutest on oma karjääri alguses NEET-id. Kõrgharitute seas on see osakaal pea kolm korda väiksem.

Kui majanduskriisi ajal oli Eesti noorte töötuse määr üks Euroopa kõrgemaid, siis olukord stabiliseerus kiiresti. Kuigi praegu on tööd otsivate noorte osakaal taas üks madalamaid Euroopas, on mitmed olulised probleemid endiselt päevakorral. RASI juht ja projekti eestvedaja Marge Unt sõnas, et Eesti edulugu varjutab muret tekitav asjaolu, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on siin noorte seas enam pikaajalisi töötuid: 2013. aastal olid kaks viiest töötust noorest tööd otsinud juba üle aasta. Eestis ei õpi ega tööta iga neljas hiljuti kooli lõpetanud noor, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmisele.

Euroopas laiemalt iseloomustab noorte tööturule sisenemist sageli ebakindlus: ajutine või osa-ajaga töö, vahelduvad töö ja töötuse episoodid. Projekti juht Marge Unt tõi välja, et Eesti on selles osas erand, kuna siin on ajutised töölepingud vähelevinud, enamasti seotud katseaja või töötaja enda sooviga. Eesti noored on pigem kas tööturul sees või töötuturult väljas: kes on sees, on seda tõenäoliselt ka edaspidi. Küll aga need, kel on tööturule sisenemisega raskusi, seisavad silmitsi ohuga jääda töötuks pikaks ajaks. Kirjeldatu peegeldub ka selles, et vaid väike osa töötavatest noortest kardab töö tulevikus kaotada.

Eesti noorte varasele karjäärile (kolm aastat pärast kooli lõpetamist) on iseloomulik, et vaid veidi enam kui pool sellest ajast käiakse täisajaga tööl. See on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Täisajaga töötamise kõrval ollakse selle perioodi vältel sagedasti ka (pikaajaline) töötu. Umbes kolmandikku kooli lõpetamisele järgnevast perioodist iseloomustab mitteaktiivsus (ei töötata ega õpita), ning seda esineb sagedamini noorte naiste puhul.

Raport valmis projekti EXCEPT raames ja seda on võimalus lugeda täispikkuses .

EXCEPT on teadusprojekt, mille raames analüüsitakse Euroopa noorte olukorda tööturul ja hinnatakse nende riski jääda sotsiaalselt tõrjutuks. Projekt on rahvusvaheline ja hõlmab valitud Euroopa Liidu riike ja Ukrainat. Lisainfot projekti, selles osalevate riikide ja toimuva kohta on võimalus lugeda EXCEPTi koduleheküljelt.

__________________________________________________________________
* Seda projekti rahastab Euroopa Liidu „Horisont 2020“ teadusuuringute ja innovatsiooniprogramm, lepingu nr 649496


Lisainfo:
Kerli Onno
kommunikatsioonispetsialist
����Ӱ�� Ülikool
+372 640 9219
kerli.onno@tlu.ee