Eesti Haridusteaduste Ajakiri tegi kokkuvõtteid esimesest ilmumisaastast
Novembri keskel tähistati aasta möödumist Eesti esimese haridusteadusi käsitleva elektroonilise ajakirja Eesti Haridusteaduste Ajakiri ilmumisest. Ajakirja väljaandjate eesmärk on julgustada meie teadlasi kirjutama eesti keeles, et arendada eestikeelset erialaterminoloogiat ja kindlustada eestikeelse haridusteaduse elujõud.
Novembri keskel tähistati aasta möödumist Eesti esimese haridusteadusi käsitleva elektroonilise ajakirja Eesti Haridusteaduste Ajakiri ilmumisest. Ajakirja väljaandjate eesmärk on julgustada meie teadlasi kirjutama eesti keeles, et arendada eestikeelset erialaterminoloogiat ja kindlustada eestikeelse haridusteaduse elujõud.
Tartu Ülikooli ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli koostöös valmiv teadusajakiri on omas, haridusteaduste valdkonnas tähelepanu- ja tänuväärne väljaanne, sest tegu on esimese eelretsenseeritava (1.2. klassifikatsioon Eesti Teadusinfo Süsteemi järgi) ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakirjaga, kus avaldatakse eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest. Ajakiri ilmub kaks korda aastas (mais ja novembris). Välja antakse nii vaba- kui ka erinumbreid.
Eesti Haridusteaduste Ajakirja järgmine erinumber ilmub 2015. aasta mais, teemaks hariduskorraldus ja haridusjuhtimine.
Ajakirja tsiteeritakse Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasis, kinnituskiri vastuvõtmise kohta on ka EBSCO andmebaasidest; ajakiri on registreeritud jälgimiseks andmebaasides Thomson Reuters ja Scopus.
Avaldamiseks esitatud käsikirju hindab anonüümselt vähemalt kaks retsensenti, üldjuhul üks Eestist ja teine välismaalt. Retsensendil peab olema doktorikraad ja valdkondlik pädevus ning 1.1. tasemel publikatsioone. Kolme esimesse numbrisse esitatud käsikirju hindas 51 erinevat retsensenti.
Kokkuvõtted esimesest ilmumisaastast
EHA vastutav toimetaja, Tartu Ülikooli algõpetuse dotsent Krista Uibu tõi aastapäeva puhul tehtud ettekandes välja kõnekad arvud. Ilmunud kolmes numbris leidis avaldamist 42–46% esitatud käsikirjadest ja tutvustati kahtekümmet Eestis korraldatud uurimust. Autorite hulgas oli 38 eesti teadlast ja 7 välisautorit. Ilmusid teoreetilised ja metodoloogilised ülevaateartiklid maailmas tunnustatud tippteadlastelt nagu Paulien Meijer, Lars Bergman ja Ivor Goodson.
Ajakirja toimetaja, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli alushariduse professor Aino Ugaste andis aastapäeva ettekandes ülevaate äsjailmunud EHA vabanumbri teemadest, artiklitest ja autoritest. Elava tähelepanu osaliseks sai ajakirja keeletoimetaja Riina Reinsalu ettekanne „Võõrmõjud haridusteaduslikes tekstides“, kus ta analüüsis teadustekstide keelkasutust ja tuletas meelde meie oma, eestikeelse sõnavara rikkalikke võimalusi.
Aastapäeval viibisid ka Tartu Ülikooli teadusprorektor Marco Kirm ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teadusprorektor Katrin Niglas. Marco Kirm märkis eraldi saavutusena, et maailma tippteadlased on lubanud ajakirjale eesti keelde tõlkimiseks oma artikleid ja ajakiri omakorda on säilitanud planeeritud ilmumissageduse. Katrin Niglas pidas tähenduslikuks, et EHA kui eesti ainsa kõrgetasemelise haridusteaduste ajakirja ilmumine saab teoks tänu kahe ülikooli teadlaste koostööle. Mõlema ülikooli teadusprorektorid tänasid toimetust ja soovisid ajakirjale sisukat jätkumist.
tekst: Eeva Kumberg