ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Värskelt avaldatud analüüsist selgub, et Erasmuse üliõpilased hindavad kõrgelt programmi panust oma isiklikule arengule. Üliõpilaste üldine hinnang välismaal õppimise kogemusele on viiepallisüsteemis 4,7.

Alanud 2013/2014. õppeaasta on Erasmuse programmi 15. tegevusaasta Eestis. Esialgsed prognoosid lubavad loota, et just sel aastal ületab Eesti 1200 väljamineva Erasmuse üliõpilase piiri ning järgmise aasta lõpuks on programmis osalenud ligi 10 000 Eesti üliõpilast. Erasmuse programm on üks Euroopa tuntumaid edulugusid. Juba 26 aasta pikkuses progammis osaleb täna üle 4000 Euroopa kõrgkooli ning praeguseks on Erasmuse staatuses olnud enam kui kolm miljonit üliõpilast üle Euroopa! Erasmuse üheks suureks edusammuks on, et õpirännet peetakse stuudiumi iseenesestmõistetavaks osaks.

Kuigi üle Euroopa on erasmuslaste tagasisidet analüüsitud mitmel moel, siis Eesti üliõpilased on seni olnud uuringutes esindatud pigem tagasihoidlikult. SA Archimedese hariduskoostöö keskusel (HKK) − Erasmuse riiklikul koordinaatoril Eestis, on nüüdseks valminud elektrooniline kogumik. Kogumik sisaldab kokkuvõtet Eesti osalusest Erasmuse programmis, Erasmuse üliõpilaste tagasisidele tugineva uuringu tulemusi ja artikleid autoritelt, kes on ühel või teisel moel programmiga ning üliõpilasmobiilsusega laiemalt tööalaselt – kuid vahel ka isiklikult – seotud olnud.

HKK analüüs „Erasmuse üliõpilaste kogemused ja hinnangud  oma mobiilsusperioodile 2007/2008 – 2010/2011 programmis osalenud Eesti üliõpilaste näitel“ võtab vaatluse alla Eesti erasmuslaste tagasiside nelja õppeaasta jooksul, mil kokku osales programmis 3445 Eesti üliõpilast. Uuringu eesmärgiks oli koondada üliõpilaste isiklikel kogemustel põhinevad hinnangud ühtseks tervikuks; analüüsida üliõpilaste hinnanguid erinevate tegurite mõjule välismaale õppima minemise otsusele ja hinnanguid õpirände kogemuste erinevatele aspektidele (näiteks elu-olu, rahaline olukord, õppimine ja selle kvaliteet, jne).

Üliõpilaste üldine hinnang välismaal õppimise kogemusele oli väga kõrge, keskmise hindega 4,7 viiest. Järgnesid hinnangud isiklikule arengule tervikuna ning kultuuriteadmiste ja oskuste areng (4,5). Enamasti olid üliõpilased rahul nii õppetöö kui praktika kvaliteediga. Kõige paremaks hindasid õppetöö ja praktika kvaliteeti need üliõpilased, kes õppisid või tegid praktikat mõnes Põhja- ja Kesk-Euroopa riigis (82% vastajatest hindas kogemust hindega 4 või 5). ELi uute liikmesriikide õppetöö või praktika kvaliteeti hindas „heaks“ või „väga heaks“ 74% ning Lõuna-Euroopa piirkonnas − 62% vastajatest. Kõige positiivsemalt hindasid Erasmuse mobiilsusperioodi akadeemiliselt seisukohalt erakõrgkoolide ning riigi rakenduskõrgkoolide üliõpilased (vastavalt 57% ja 51% hindas kogemust „suurepäraseks“). Üliõpilased hindasid väga kõrgelt ka kodukõrgkooli ja vastuvõtva kõrgkooli (organisatsiooni) poolset tuge välisõpingutele (praktikale), samuti teiste välisüliõpilaste abi (keskmine hinne nimetatud teguritele oli 4 viiest).

Kuigi nii mitmeski aspektis on programmi tegevuses arenguruumi - eriti mis puudutab õppekavade ühilduvust ja sellest sõltuvat õpingute tunnustamist ning erinevate õppevaldkondade ja üliõpilasgruppide proportsionaalset esindatust. Samas on rõõm tõdeda, et lõviosa Erasmuses osalevatest üliõpilastest on oma kogemusega väga rahul ja hindavad programmi panust isiklikule arengule kõrgelt.

Kogumiku elektrooniline versioon on täismahus leitav .

 

Tekst: Terje Kaelep (SA Archimedes HKK kõrghariduse büroo juhataja), Kai Treier (SA Archimedes HKK analüütik)