����Ӱ��

Mai keskel külastas ����Ӱ�� Ülikooli ülamaailmselt tunnustatud Ameerika teadlane, dr. Irving Wainer, pühendunud vähiravimite looja ja ravimites sisalduvate mõjuainete uurija. Esmakordselt Eestis viibinud teadlane rääkis teaduskoostööst meie ülikooliga ning tutvustas oma  värskemaid, ajukasvajate ravi alaseid uurimistulemusi.

Millised on teie töö tähtsaimad praktilise väärtusega tulemused?

Lahkusin USA Toidu- ja ravimiametist (FDA) ja alustasin ulatuslikke uuringuid üldises ja kliinilises farmakoloogias vähiuuringute valdkonnas. Olen uurinud lapsepõlve kasvajate ravimist St. Jude’i Lasteuuringute Haiglas ja täiskasvanute kasvajaid McGill’i Ülikoolis ning minu praegune töökoht on Ameerika Rahvuslik Terviseinstituut (NIH). Minu töö peamine eesmärk on olnud luua uusi vähiravi ravimeid ja mul on õnnestunud luua mõningaid potentsiaalselt elupäästvaid ühendeid. Üks nendest ühenditest on mõeldud ajukasvaja raviks ja see jõuab kliiniliste uuringuteni tänavuse aasta lõpul.

Millised on teie tulevikuplaanid?

Seoses oma teadustööga ravimite väljatöötamisel olen arendanud uusi tehnoloogiad, et kujundada farmakoloogilisi protsesse, mis leiavad aset meie kehas. Üks nendest tehnoloogiatest hõlmab rakumembraanide või organikudede kinnitamist voolava vedelikuga süsteemi, et luua vahend ravimite ja inimkeha vaheliste vastasmõjude mõõtmiseks reaalajas. Me kutsume seda tehnoloogiat nii: Cellular Membrane Affinity Chromatography CMAC (rakumembraani afiinsuskromatograafia). Mul on hea meel olla kaasatud CMAC projekti koos professori Ruth Shimmo ja doktorandi Kaia-Liisa Habichtiga ����Ӱ�� Ü������ǴDZ�������. See on ka põhjus minu esimeseks, kuid ma loodan, et mitte viimaseks ����Ӱ�� külastuseks.

Kuidas võtaksite kokku oma pikaajalise töö tähtsamad tulemused ja nende mõju maailmale, kus me elame?

Oma karjääri jooksul olen publitseerinud üle 350 teadusartikli, kümne raamatu, 25 peatüki raamatutes ja oman 11 patenti. Minu auhindade hulka kuuluvad: "A.J.P. Martin Medal" esitatud Kromatograafia Ühingu (Chromatographic Society) poolt; Doctor Honoris Causa, antud Gdanski Meditsiini Ülikooli poolt (Gdansk, Poola, 2006); Doctor Honoris Causa, antud Liege Ülikooli Meditsiini osakonna poolt (Liege, Belgia, 2012), the Dal Nogare auhind Delaware Valley Kromatograafia Foorumilt (Chromatographic Forum). Samuti saan tänavu novembris Eastern Analytical Symposium auhinna väljapaistvate panuste eest analüütilises keemias.

Kuid siiski, minu suurimad saavutused on minu tudengid ja kolleegid. Enamik inimesi, kellega mul on rõõm olnud koos töötada, on jätkanud edukat ja produktiivset karjääri nii teaduslikus kui isiklikus suunas. Uute teadlaste õpetamine ja juhendamine on see, milleks mind koolitati, ja ma annan endast parima. See valdkond minu töös on mu kõige suurem panus tulevikku ja paremasse ellu meile kõigile.

 

Alusepanija: parema- ja vasakukäeliste ravimitega seotud reeglid

Dr. Irving Waineri haridustee hõlmab mitmeid erinevaid haridusasutusi ja teadusvaldkondi, mis on temast teinud erinevate distsipliinide piirimail töötava teadlase. Doktorikraadi omandas ta ma Cornell’i Ülikoolis orgaanilise keemikuna, järeldoktorantuur toimus aga Oregon’i Ülikoolis molekulaarbioloogia valdkonnas. Seejärel töötas ta Thomas Jefferson’i Ülikoolis Philadelphias kliinilise farmakoloogia valdkonnas.

Kokkuvõtlikult võiks Dr. Wainerit kirjeldada orgaanilise keemikuna, kes uurib ravimite mõju patsiendile tervikuna, seejuures uurides vaid ühte rakku korraga. Eriline rõhk tema töös on keskendunud ravimite kiraalsusele ehk käelisusele, mis on näide sellest, et elame kolmemõõtmelises maailmas.

Kiraalsete ravimite interaktsioonid inimese kehas ja nendest tulenevad terapeutilised efektid on olnud tema töö põhiosa. Need uuringud algasid kõigepealt tema esimese töökohaga USA Toidu- ja ravimiametis (FDA), ülesandega  arendada meetodeid mõõtmaks parema- ja vasakukäelisi mõjuaineid USA-s müüdavates ravimites. Dr. Waineri töö andis oma panuse FDA kiraalsete ravimitega seotud reeglite väljatöötamisele – seda tulemust peab Dr. Wainer ise üheks oma tähtsamatest saavutustest.

1988. aastal ilmus tema teadustööst FDA-s publikatsioon “A Practical Guide to the Selection and Use of HPLC Chiral Stationary Phases” and the first edition of “Drug Stereochemistry; Analytical Methods and Pharmacology”  ja esimene trükk raamatust “Drug Stereochemistry; Analytical Methods and Pharmacology”, mille kolmas köide ilmus käesoleval aastal. 1988. aastal oli ta ka asutaja-toimetaja rahvusvahelisele teadusajakirjale Chirality (kiraalsus).