Doktoritöö uuris looduse rolli briti-kariibi ja eesti kirjanduses
12. mail kaitses Ӱ Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritööd Maris Sõrmus, kes uuris looduse-kultuuri suhet kaasaja briti-kariibi ja eesti kirjanduses. Töös lähtub Sõrmus asjaolust, et loodus ei ole tänapäeval ega ka kirjanduses ainult passiivne taust või tegevuskeskkond, vaid aktiivne tegutseja, kes seejuures mõjutab ka inimkultuuri.
12. mail kaitses Ӱ Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritööd Maris Sõrmus, kes uuris looduse-kultuuri suhet kaasaja briti-kariibi ja eesti kirjanduses. Töös lähtub Sõrmus asjaolust, et loodus ei ole tänapäeval ega ka kirjanduses ainult passiivne taust või tegevuskeskkond, vaid aktiivne tegutseja, kes seejuures mõjutab ka inimkultuuri.
Näidetena kasutas ta kahte briti-kariibi looduskirjaniku Monique Roffey teost ja armastatud eesti kirjaniku Andrus Kiviräha „Mees, kes teadis ussisõnu“, mida on peetud ka eesti esimeseks ökoromaaniks. Samuti ilmneb Kiviräha teoses eestlaste kui metsarahva kujund. Looduskeskkonnal on uuritavates tekstides oluline roll ning kujutatud on üsna posthumanistlikku maailma, kus inimene ja loodus teineteist mõjutavad ning nende piir on hägustunud. Loodus moodustab nii omaette tegelase, kellele on iseloomulik agentsus ja kõnevõime.
Väitekirja teoreetiline raamistik on kirjandusökoloogia värskeim haru materiaalne ökokriitika, mis rõhutab keskkonna ja looduse osatähtsust kirjandustekstides ning mille abil uuritakse loodust ja kultuuri uudsest vaatenurgast. Kaasates kirjandus- ja kultuuriuuringutesse „rohelise“ lähenemise, panustab doktoritöö keskkonnahumanitaaria arengusse. Töö rõhutab looduse ja kultuuri vastastikust mõju ning looduse aktiivset rolli inimelus. Sealjuures on keskkonnahumanitaarial oluline roll keskkonnaprobleemide teadvustamises ja looduskultuurilise eetika tutvustamises.
Doktoritöö pealkiri on “Nature and Culture in Contemporary British and Estonian Literature: A Material Ecocritical Reading of Monique Roffey and Andrus Kivirähk” / “Loodus ja kultuur kaasaja briti ja eesti kirjanduses: Monique Roffey ja Andrus Kiviräha teoste materiaalne ökokriitiline tõlgendus” ja selle juhendajad on Ӱ Ülikooli professor Suliko Liiv ja Ӱ Ülikooli dotsent Julia Tofantšuk.
Doktoritöö täistekst on kättesaadav Ӱ Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas .