ÌìÃÀÓ°ÊÓ

12. detsembril kaitses doktoritööd ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Krista Saarik, kes uuris tervisele kahjuliku radooni emissiooni Eesti mitmes paigas, kus loodusliku radioaktiivsuse tase on kõrgem. Töös pööratakse suurt tähelepanu ka pinnaseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni  aastaajalistele muutustele.

„Radooni ja selle lagunemisel tekkivate tütarnukliidide sissehingamine suurendavad kopsuvähki haigestumise riski. Eesti kuulub Euroopas kõrgeimate radooniriskiga riikide hulka,“ selgitas Krista Saarik töö olulisust. Ta lisas, et üldjuhul on kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhus ka radooni aktiivsuskontsentratsioon kõrge. „Selle peamiseks põhjuseks on majade all asuva pinnase kõrge radooniriski tase ja/või aluspõhja uraanirikkad kivimid. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest.

Doktoritöö eesmärk oli selgitada ja analüüsida olulisimate kvaternaarisetete pinnaseõhus radooni leviku ja ajaliste muutuste põhjusi, samuti pinnaseõhus kujuneva ja geoloogiliste tingimuste olemasolul aluspõhja kivimitest pinnaseõhku juurde lisanduva radooni mõju. Selgus, et inimese tervisele ohtlikke kõrge radooniriskiga alasid võib leida kõikjalt Eestist, kuid peamiselt asuvad need Põhja-Eesti klindivööndis. „Pikaajaline ja pea igakuine radooni aktiivsuskontsentratsiooni seire pinnaseõhus näitab, et Eesti pinnase radoonitase ja radooni käitumine pinnases on väga muutuv,“ selgitas autor. Doktoritöös käsitletud teema omab lisaks teaduslikule ka praktilist väärtust. Mõõdetud aktiivsuskontsentratsioon iseloomustab projekteeritava hoone aluse pinnase radooniriski taset ja võimaldab projekteerida meetmeid, et takistada radooni pääsu rajatava hoone siseõhku.

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rakendusfüüsika professor Tõnu Laas sõnas, et nagu diskussioonis kaitsja ja oponendi vahel välja toodi, peab Eesti lähiaastail kehtestama kõigi elamute jaoks radooni piirtaseme. Praegu on see kehtestatud nt lasteaedadele ja koolidele, kuid mitte elamutele. "Kuigi radoonisisaldus pinnases võib erineda suuresti ka mõnekümnemeetrises piirkonnas, annab doktoritöö aluse teadmisele, millistes piirkondades tuleb mõõtmisi enne hoonete ehitamist teostada ja kus see nii oluline pole," lisas Laas.

Doktoritöö kannab pealkirja „Radooniemissioonid Eesti pinnakattest“ ja selle avalik kaitsmine toimus 12. detsembril. Doktoritöö juhendaja on geoloogia-mineraloogiadoktor Anto Raukas, oponendid Tartu Ãœlikooli professor Alvar Soesoo ja Adam Mickievicz ülikooli (Poola) emeriitprofessor Wojciech Stankowski. Täistekst on kättesaadav ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas .