Doktoritöö Riho Pätsi fenomenist Eesti muusikapedagoogikas
Eesti muusikapedagoogiga dünaamikat analüüsinud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Kasvatusteaduste Instituudi doktorant Inge Raudsepp jõudis järeldusele, et silmapaistev koht selles kuulub pedagoogile, heliloojale, publitsistile ja uurijale Riho Pätsile (1899–1977). Tema kognitiivsele aktiivsuspedagoogikale tuginev ainekäsitlus viis Eesti muusikakasvatuse juba 1930. aastail paradigmaatiliste muudatusteni ning on mõjutanud üldhariduskooli muusikaõpetuse arengut kaheksakümne aasta jooksul tänaseni. Seega on Riho Pätsi puhul tegemist erakordse nähtumuse – fenomeniga.
Eesti muusikapedagoogiga dünaamikat analüüsinud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Kasvatusteaduste Instituudi doktorant Inge Raudsepp jõudis järeldusele, et silmapaistev koht selles kuulub pedagoogile, heliloojale, publitsistile ja uurijale Riho Pätsile (1899–1977). Tema kognitiivsele aktiivsuspedagoogikale tuginev ainekäsitlus viis Eesti muusikakasvatuse juba 1930. aastail paradigmaatiliste muudatusteni ning on mõjutanud üldhariduskooli muusikaõpetuse arengut kaheksakümne aasta jooksul tänaseni. Seega on Riho Pätsi puhul tegemist erakordse nähtumuse – fenomeniga.
Inge Raudsepa doktoritöö „Riho Pätsi fenomen Eesti muusikapedagoogikas" avalik kaitsmine toimub reedel, 23. augustil algusega kell 11 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Riho Pätsi auditooriumis (Uus-Sadama 5, aud M213).
Raudsepp avab doktoritöös Riho Pätsi erinevaid tegevusvaldkondi tema teadvustatud kogemuse kaudu, mõtestab ja tõlgendab Pätsi pedagoogilise kogemuse järjekestvust nüüdisaja muusikakasvatuses ning otsib vastust küsimusele Milles seisneb Riho Pätsi fenomen? Uuring tõi esile, et Riho Pätsi näol on tegemist mitmetahulise isiksusega ning tema fenomen muusikapedagoogikas seisneb ajas ettevaatavas, uusi suundi loovas sümbioosis pedagoogi, helilooja, publitsisti ja uurijana.
Uurimise käigus selgus, et Riho Pätsi pedagoogilise tegevuse fookuses on läbi aegade olnud õppimise efektiivsemaks muutmine, õpilase suunamine ja toetamine õppes ning lähtumine õpilase ressurssidest. Sellest tulenevad Pätsi õppekäsitluse põhimõtted ja nendevahelised seosed: eranditult kõik inimesed on muusikaliselt mõjutatavad ja arenguvõimelised, muusikalise mõtlemise arendamine on võimalik emotsionaalsusel põhineva intellektuaalse ja sensoorse protsessina, aktiivne osalemine muusikalis-analüütilises õppes relatiivse meetodi kommenteeriva analüüsi ja sünteesi, improvisatsiooni, muusika kuulamise ning diferentseeritud töö kaudu, osalemine muusikakasvatuse ja muusikakultuuri vahelises interaktsioonis väljaspool kooli kooride, instrumentaalorkestrite- ja ansamblite tegevuse kaudu.
Eeltoodus väljendub Pätsi professionaalne efektiivsus, samuti valmisolek uudsete seisukohtade omaksvõtul, orienteeritus järjepidevale teadmiste ja oskuste avardamisele, loovusele ning koostööle.
Tähtsaima rolli muusikalises kasvatuses omistas Päts õpetajale. Ta nägi õpetajat improvisaatori ja loojana, kelles on ühendatud nii pedagoogi kui ka kunstniku omadused, kellel on hea analüüsivõime ja väljakujunenud kunstilised tõekspidamised ning kes on ükskõik mis situatsioonis valmis muusikaliseks eneseteostuseks. Tema seisukoht – olla avatud ja valmis muutuma ning kohanema teist laadi mõtlemisega, mis nõuab harjumatuid töövõtteid ja erakordset operatiivsust, on aktuaalne tänaselgi päeval.
Inge Raudsepa doktoritöö „Riho Pätsi fenomen Eesti muusikapedagoogikas" juhendaja on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli emeriitprofessor Maie Vikat. Oponendid on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli dotsent Larissa Jõgi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent Anu Kõlar.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis .