Doktoritöö „puhverkultuurist“ - püsimajäämisest pidevalt muutuvas riigis
Esmaspäeval, 9. detsembril kl 12 kaitseb TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi doktorant, lätlane Klavs Sedlenieks doktoritööd Montenegro riigi ja kodanike vahelistest suhetest; sealhulgas tõmbab ta paralleele post-sotsialistlike Ida-Euroopa riikidega, kasutades doktoritöös mõistet „puhverkultuur“.
Esmaspäeval, 9. detsembril kl 12 kaitses TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi doktorant, lätlane Klavs Sedlenieks doktoritööd Montenegro riigi ja kodanike vahelistest suhetest; sealhulgas tõmbas ta paralleele post-sotsialistlike Ida-Euroopa riikidega, kasutades doktoritöös mõistet „puhverkultuur“.
„Puhverkultuuri“ fenomen tähendab, et tänu riigisüsteemis regulaarselt asetleidvaile põhjapanevatele muutusetele ei pidanud kodanikud post-sotsialistlikku „üleminekut“ uudseks olukorraks, vaid pigem regulaarselt korduvaks sündmuseks, millele ei tasunud liiga palju tähelepanu pöörata.
„„Puhverkultuuri“ võib näha toimimas „äparduvates riikides“ üle kogu maailma, aga eriti hästi näib selle tekkeks sobivat postsotsialistlike Ida-Euroopa riikide olukord,“ märkis autor. „Sotsialistlikud riigid olid paratamatult pidevas revolutsioonilises muutumises, mille viimaseks olulisemaks mullistuseks oli 1980. aastatel alanud uutmine. Olukorras, kus riigisüsteemid ja ideoloogiad muutuvad sageli ja märkimisväärsel määral, pole inimestel mõistlik siduda end vaid ühe väärtushinnangute süsteemiga. Tulemuseks on sotsiaalse kohanemisviisi teke, mis laseb ühiskonnal säilida eksisteerivast riigist sõltumata.“
Püsimajäämise protsesside näitlikustamiseks pidevalt muutuvas riigiaparaadis kirjeldas autor igapäevast riigiga suhtlemist Montenegros, kus kodanikud oma positsiooni „läbi rääkimiseks“ kasutasid sõprade ja sugulaste võrgustikke. Sealjuures õpiti igapäevaste suhtluste käigus riigi poolt peale surutud nõudeid vältima.
Antropoloogilise uurimuse „„Ja kõrbeb täna see, kel eile anti kosutust“: riik ja kodanikud Montenegros“ aluseks oleva empiirilise materjali kogus Klavs Sedlenieks antropoloogilise välitöö käigus, mis sisaldas mitmeid reise Montenegrosse aastatel 2001 kuni 2008. Nende välitöö perioodide pikkus varieerus: osa külastusi vältas vaid mõne nädala, pikim kestis aga 2003. aasta detsembrist 2004. aasta juulini.
Uurimistöö pealkirja tsitaat tuleneb 19. keskpaigas Montenegro vürst-piiskop Petar II Njegoši poolt kirjutatud klassikalisest poeemist “Mägipärg”. „Tsiteeritud luulerida viitab Montenegro päikese muutlikule loomusele – mõnikord on see hell ja hoolitsev, teinekord armutult kõrvetav ning ma kasutan seda rida metafoorina, iseloomustamaks Montenegro riigivõimu, mis on pidevas muutumises ning etteaimamatu,“ lisas Sedlenieks. „Montenegro riigi ja rahva vahelised suhted lähtuvad kohanevusest elule, milles riigivõim, seadused ja ideoloogiad kipuvad muutuma sageli ja märkimisväärselt.“
Avalik kaitsmine toimub Ӱ Ülikooli auditooriumis M225, Uus-Sadama tn 5. Doktoritöö juhendaja on Norra Teadus- ja Tehnikaülikooli dotsent Lorenzo Cañás Bottos. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis .