Doktoritöö: lauljad, esinemine ja esinemisärevus
Juunis Ӱ Ülikoolis kaitstud doktoritöös „Esinemisteks valmistumine ja esinemisärevusega toimetulek klassikaliste lauljate vokaalpedagoogikas“ tõi Kasvatusteaduste Instituudi doktorant Vaike Kiik-Salupere välja parima esinemiseelse emotsionaalse tasakaalu leidmise ja säilitamise olulisuse.
Juunis Ӱ Ülikoolis kaitstud doktoritöös „Esinemisteks valmistumine ja esinemisärevusega toimetulek klassikaliste lauljate vokaalpedagoogikas“ tõi Kasvatusteaduste Instituudi doktorant Vaike Kiik-Salupere välja parima esinemiseelse emotsionaalse tasakaalu leidmise ja säilitamise olulisuse.
Kiik-Salupere rõhutas, et tänapäevases tihedas konkurentsitingimustes muutub üha tähtsamaks, kuidas suudab klassikaline laulja end realiseerida ebasoodsates olukordades, mis võivad olla tingitud näiteks tervisest, väsimusest või võistlevast keskkonnast.
Tulemus oleneb väga palju sellest, missugune on laulja harjumuslik käitumine erinevates olukordades ja kui suured on kohanemisvõime ning oskused pingelistest oludest tingitud täiendava esinemisärevusega toimetulekuks.
Vaike Kiik-Salupere möönis, et igapäevaelus võib esinemisärevus häält negatiivselt mõjutades muuta, kas näiteks kõrgemaks, kähisevaks või katkendlikuks. Paraku tavapärase kõnehääle ulatus erineb märkimisväärselt klassikaliste lauljate töös vajaminevast diapasoonist ehk helikõrguslikust ulatusest. Esinemisärevus võib negatiivselt mõjutada klassikalisel lauljal eelkõige “laulja pilli” optimaalset tunnetust, mis on oluline ühtlase hääle tekkimisel ja säilitamisel kõikides hääleregistrites.
Läbiviidud uuringust selgus, et klassikaline lauluõpilane muretseb eelkõige hääle korrashoidmise, sõnade meelespidamise ning endast teistele mulje jätmise pärast. Õpilase häält mõjutavad negatiivselt ebasoodsad olud, halb meeleolu ja kiirustamine.
Võrdlusena tõi Kiik-Salupere välja, et professionaalsed lauljad hindasid väga oluliseks piisavat esinemiseelset aega ainuüksi eneste tarbeks ja samuti vältisid kiirustamist. Lisaks tõid vokaalpedagoogid esile, et laulmine on seotud suures osas psüühikaga ning ka otseselt psüühilisest seisundist mõjutatav. Samas rõhutati, et professionaalne klassikaline laulja peab jääma oma häält valitsema vaatamata oludele.
Eriti märkisid uuringus osalenud õpilased, et tunnisisene emotsionaalne kliima mõjutab nende laulutunni lõpptulemust ja selgelt tuli esile kontsertmeistri tähtsus nii tunni protsessis kui ka esinemistel. Kiik-Salupere tõi välja, et kõik vastanud lauluõpilased väitsid üsna üksmeelselt, et püüavad iseseisvalt aru saada, mis annab neile esinemistel kindlustunnet, kuid siiski sooviti õpetajatelt saada rohkem teadmisi esinemiseelse psühholoogilise ettevalmistuse kohta.
Uuringu tulemustest selgus, et vokaalpedagoogikas tuleks kõrvuti vokaaltehnilise külje arendamisega suuremat rõhku pöörata teadmistele ja oskustele, mis aitavad õpilast kohaneda esinemiseelse situatsiooniga. Head esinemist soodustavad ja tagavad harjutused ja võtted tuleks anda õpilastele paralleelselt vokaaltehniliste oskuste väljakujundamisega. Esinemiseelset heaolu soodustavad teadmised ja harjutused on teataval määral ülekantavad ja rakendatavad ka teistele interpretatsiooniga tegelevatele aladele ning samuti õppuritele, kelle tulevane amet eeldab avalikku esinemist.
Vaike Kiik Salupere kinnitas, et edaspidi on kavas teemat laiendada ja viia läbi rahvusvaheline uuring.
Doktoritöö juhendajad olid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Jaan Ross ja Ӱ Ülikooli emeriitprofessor Maie Vikat. Oponendid olid Roehamptoni ÜǴDZ Dr. Nigel Marshall ja Tartu Ülikooli professor Tõnu Lehtsaar. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis