ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Ebapiisava eesti keele oskusega venekeelseid noori iseloomustab sageli madalam sotsiaalne päritolu ja haridustase ning suur tõenäosus asuda tööle madala staatusega ametikohal venekeelses ettevõttes, selgitab teisipäeval, 3. septembril TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi doktorandi Kristina Lindemanni kaitstav doktoritöö.

„Minu doktoritöö räägib venekeelsete noorte hariduse omandamisest ja tööturule sisenemisest. Uurisin, kuidas rahvus, keeleoskus ja sotsiaalne taust mõjutavad õpitulemusi koolis, haridusvalikuid ja tööturule sisenemist,“ tutvustas Lindemann. Töö keskmes oli Eesti, kuid võrdlused Läti ja Ukrainaga aitasid avada Eesti eripära. Kvantitatiivne analüüs põhines peamiselt kolmel uuringul: rahvusvaheline PISA haridusuuringul, Eesti Tööjõu-uuringul ja Eesti TIES uuringul.

Mõned olulisemad tulemused Eesti kohta:

• Mitmed uuringud on näidanud, et vene õppekeelega koolide õpilaste õpitulemused on nõrgemad. Doktoritööst selgus, et nõrgemad õpitulemused on osaliselt tingitud venekeelsete koolide õpilaste madalamast sotsiaalsest taustast ehk kooli sotsiaalmajanduslikust koosseisust. Võib öelda, et venekeelsete vanemate nõrgem positsioon tööturul kandub edasi koolidesse. Seega oleks vaja enam toetada neid koole, mille õpilaste sotsiaalmajanduslik taust on nõrgem.

• Õpitulemused mõjutavad edasisi haridusvalikuid. Doktoritööst selgus, et haridusvalikud sõltuvad selgelt keeleoskusest ja sotsiaalsest taustast, kuid venekeelsete vanemate eesti keele oskus ei olnud oluline mõjutegur. Küsimuseks jääb, kas juba valik venekeelse lasteaia või põhikooli kasuks vähendab hilisemaid võimalusi haridusteel ebapiisava keeleoskuse tõttu, sest eesti keele oskuse olulisus suureneb igal järgneval haridustasemel. Samas viitavad doktoritöö tulemused selgelt halvemuste kuhjumisele: ebapiisava eesti keele oskusega venekeelseid noori iseloomustab sageli madalam sotsiaalne päritolu ja haridustase ning suur tõenäosus asuda tööle madala staatusega ametikohal venekeelses ettevõttes.

• Tulemused kinnitasid, et väga hea eesti keele oskus aitab kaasa venekeelsete noorte tööturule sisenemisele. Samas jäävad nad ÌìÃÀÓ°ÊÓs tööturu konkurentsis eestlastele alla. Noored eestlased saavad paremad töökohad kõigis majandussektorites – põhjuseks võib olla nii tööturu segmenteeritus, vähem kasulikud sotsiaalsed võrgustikud, tööandjate eelistused või väga kõrged nõudmised eesti keele oskusele. Olukord on vastupidine Ida-Virumaal, kus eesti keelt hästi oskavad venekeelsed noored on kohalikest eestlastest isegi mõnevõrra edukamad tööturule sisenejad. Sageli peetakse venekeelsete noorte eeliseks nende kakskeelsust (eesti ja vene keele oskust). „Minu analüüs näitas, et piirkondades, kus venekeelne elanikkond on suurem, kiirendab vene keele oskus esimese töö leidmist, kuid samas ei aita see oluliselt kaasa kõrge staatusega stabiilse töö saamisele,“ sõnas Lindemann.

„Edasistes uurimustes peaks analüüsima, kuidas hariduse ja tööturu võimalused teistes Euroopa riikides ja Venemaa lähedus mõjutavad venekeelsete noorte motivatsiooni investeerida eesti keele oskusesse ja haridusse,“ märkis Lindemann.

Kristina Lindemanni doktoritöö „Venekeelsete noorte struktuurne integratsioon postsovetlikes kontekstides: hariduse omandamine ja tööturule sisenemine“ avalik kaitsmine toimub 3. septembril kl 14 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli auditooriumis M-213, Uus-Sadama tn 5. Doktoritöö juhendaja on TLÃœ professor Ellu Saar. Doktoritöö elektrooniline versioon, artiklite taaspublitseerimise nõusolekute puudumise tõttu artikliväitekirja osaks olevate artikliteta, on kättesaadav TLÃœ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis  .