Doktoritöö analüüsis 8-12 aastaste laste iseendast mõtlemise oskusi

Reedel, 7. märtsil kell 12 kaitstav TLÜ Psühholoogia Instituudi doktorandi Grete Arro doktoritöö laste enesereflektsioonivõimest keskendub pealtnäha iseenesestmõistetavale oskusele – see on oskus iseendast mõelda, teadvustada ja kirjeldada enesekohast infot.

Reedel, 7. märtsil kell 12 kaitstav TLÜ Psühholoogia Instituudi doktorandi Grete Arro doktoritöö laste enesereflektsioonivõimest keskendub pealtnäha iseenesestmõistetavale oskusele – see on oskus iseendast mõelda, teadvustada ja kirjeldada enesekohast infot.

"Minu doktoritöös „Laste eneserefleksioonivõime ja selle seosed mõistestruktuuri tüübiga: elumärke sealpool viiepallist vastuseformaati“ oli tähelepanu all enesekohase info kirjeldamise võime ning selle seos teatud kognitiivse võimekuse aspektiga - mõistestruktuuriga," märkis Arro.

Asjakohane ja paindlik oskus iseendas toimuvat eritleda on oluline näiteks olukordades, mis eeldavad oma käitumise muutmist – näiteks aitab vastav oskus leida kohasemaid käitumisviise, kui senine käitumismuster ei vii sihile, või reguleerida ebafunktsionaalseid mõtteid või emotsioone. Seepärast võiks olla oluline täpsemalt teada selle arenguga seotud tegureid.

Doktoritöö jaoks kasutatud vaba vastuseformaadiga küsimustiku vastustest selgus, et lapsed vanuses 8-12 erinevad selles osas, kui mitmekesiselt nad iseenda käitumist ja mõtteid-tundeid kirjeldada oskavad. Ilmnes, et enesekohase info diferentseeritus seostub teadusmõistelise või abstraktse mõtlemise tasemega. Teisisõnu, mida teadusmõistelisem mõtleja, seda enam erinevaid omadusi või käitumisi suudab uuritav laps iseenda kohta nimetada. "See teadmine võib olla oluline hariduse kontekstis – mõistmine, et enesekohase info töötlus, mis on eelduseks oma emotsioonide või käitumise reguleerimisele, on seotud üldise kognitiivse arengu tasemega ning seega võib oletada, et kool saab selle arendamiseks otse või kaude nii mõndagi ära teha," lisas Arro.

Vaadeldes enesekirjeldusvõime arengut eri keelekogemusega laste gruppides, nagu ühe- ja mitmekeelsed õpilased, ilmnes sarnane seos – mõistestruktuur on oluline mitmekesisemat enesekirjeldusvõimet ennustav tegur, ehkki mitmekeelsuse kogemus kui selline võib säärase keeleliselt vahendatud oskuse arengut teatud vanuses pärssida.

Kõrvalhüppena hoiakute uurimise valdkonda selgus, et teadusmõisteline mõtlemine tundub olevat oluline mitte ainult enesekirjelduse, vaid ka indiviidi suhestumisel ümbritseva maailmaga – näiteks leidis doktoritöö, et teadusmõistelisema mõistestruktuuriga lapsed analüüsivad sotsiaalseid situatsioone põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt.

"Käesolevas töös läbi viidud uurimused osutasid, et psüühika eri aspektide integreeritum uurimine saab aidata nähtusest kui tervikust paremini aru saada, samuti anda ideid, kuidas toimetuleku jaoks oluliste aspektide arengut toetada," märkis Arro. Samuti on doktoritöö näol tegu järjepideva katsetamisega uurimismeetodite mõttes. Oletusest, et keerukaid psüühilisi nähtusi ei saa ülelihtsustatud vahenditega uurida, on kasvanud välja erinevad vabavastuselised mõõtevahendid, mille abil saadud andmete statistiline analüüs lubab nii isiksusekirjeldusi kui ka hoiakuid täpsemalt mõista ja nende sisemisele varieeruvusele lähemale pääseda.

Avalik kaitsmine toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli auditooriumis M-213, Uus-Sadama tn 5. Doktoritöö juhendaja on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli professor Aaro Toomela. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis .