Detsembris sai ülikool viie doktori võrra rikkamaks
Pühade-eelne aeg möödus ülikooli teaduspõllul viljakalt: veel selle aasta sees kaitsesid väitekirja edukalt tervelt viis doktoranti. Kui BFM sai oma esimese doktori, siis detsembrist on kaks uut doktorit humanitaarteaduste instituudil, üks loodus- ja terviseteaduste ning haridusteaduste instituudil.
Pühade-eelne aeg möödus ülikooli teaduspõllul viljakalt: veel selle aasta sees kaitsesid väitekirja edukalt tervelt viis doktoranti. Kui BFM sai oma esimese doktori, siis detsembrist on kaks uut doktorit humanitaarteaduste instituudil, üks loodus- ja terviseteaduste ning haridusteaduste instituudil.
Kuu algus oli humanitaarteaduste instituudi doktorantide päralt, kui väitekirja kaitsesid Anna Rubtsova ja Olga Mjod. Rubtsova töö uuris vene luuletaja Vladislav Hodassevitši (1886–1939) tekste ja tema doktoritöö põhieesmärk on pakkuda lugejale täpset ja detailset Hodassevitši värsside „käsiraamatut“. Kokku uuris Rubtsova 3720 värssi, mille hulgas ka autori eluajal avaldamata jäänud ridu. Olga Mjod uuris kirjanikust peategelast kui „tekst tekstis“ erijuhtumit vene ning osaliselt ameerika XX sajandi kirjanduses.
12. detsembril kaitses doktoritööd loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Krista Saarik, kes uuris tervisele kahjuliku radooni emissiooni Eesti mitmes paigas, kus loodusliku radioaktiivsuse tase on kõrgem. Töö pöörab suurt tähelepanu ka pinnaseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni aastaajalistele muutustele. Selgus, et inimese tervisele ohtlikke kõrge radooniriskiga alasid võib leida kõikjalt Eestist, kuid peamiselt asuvad need Põhja-Eesti klindivööndis.
15. detsembril kaitses doktoritööd haridusteaduste instituudi doktorant Martin Sillaots, kes uuris mängustamise ehk mängu elementide kasutamise võimalusi mittemängulises keskkonnas. Autor jõudis järeldusele, et mängustamise abil on võimalik suurendada kõrgkooliõpilastes soovi õppetöös aktiivselt osaleda.
20. detsembril kaitses doktoritööd ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) doktorant Päivi Tampere, kelle väitekiri uurib organisatsioonide ja huvigruppide suhteid sotsiaalmeedias ning nende suhete arenguid kriiside ajal. Lähemalt on uuritud on kolme juhtumit: H1N1/seagripp, Fukushima tuumajaama õnnetus ja Rimi boikott. Selgus, et sotsiaalmeedias kujuneb kriisi kestel viis erinevat osalusprofiili: informatsiooni jagajad, küsijad või muretsejad, skeptikud, vandenõuteooreetikud ning kaitsjad.
Kõikide doktoritööde täistekstid on kättesaadaval TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas .
Soovime õnne ja edukat teadustee jätkumist!
Lisainfo: