Brüsselis kõneldi IKT-valdkonna uusimatest rakendustest ja poliitikatest
12. novembril kogunesid Brüsseli Eesti EL alalisse esindusse saalitäis teaduspoliitika spetsialiste Euroopa Komisjoni Hariduse ja Kultuuri Peadirektoraadist, Euroopa Liidu ning liikmesriikide institutsioonidest. Kokkutulemise põhjuseks oli seminar “IKT-põhise õppe võimalused ja väljakutsed – Tõenduspõhine Haridus", kus Ӱ Ülikooli professor Tobias Ley ja värske doktor Grete Arro rääkisid õpianalüütikast ning innovaatiliste õpimeetodite tarbeks loodud lahendustest.
12. novembril kogunesid Brüsseli Eesti EL alalisse esindusse saalitäis teaduspoliitika spetsialiste Euroopa Komisjoni Hariduse ja Kultuuri Peadirektoraadist, Euroopa Liidu ning liikmesriikide institutsioonidest. Kokkutulemise põhjuseks oli seminar “IKT-põhise õppe võimalused ja väljakutsed – Tõenduspõhine Haridus", kus Ӱ Ülikooli professor Tobias Ley ja värske doktor Grete Arro rääkisid õpianalüütikast ning innovaatiliste õpimeetodite tarbeks loodud lahendustest.
See oli esimene kord, kus Ӱ Ülikool tutvustas oma teadustegevust Brüsselis.
Seminari avakõnes tutvustas rektor professor Tiit Land Ӱ Ülikooli arengusuundi ning ülikooli plaane koondada tegevused viide interdistsiplinaarsesse fookusvaldkonda. Fookusvaldkondadest kaks – haridusinnovatsioon ning digi- ja meediakultuur – toetavad IKT-d rakendava tõenduspõhise ja innovaatilise hariduse arendamist.
Uusimad IKT-rakendused Ӱ ja Leuveni ülikoolidest
Seminaril tutvustasid uusimaid IKT-rakendusi Ӱ Ülikooli Informaatika Instituudi professor Tobias Ley, Psühholoogia Instituudi värske doktor Grete Arro ning TLÜ IKT-valdkonna hea koostööpartneri KU Leuveni Ülikooli teadlane Katrine Verbert.
Professor Tobias Ley (pildil) tutvustas uusimaid arendusi hariduse valdkonnas: digitaalseid individuaalõppe keskkondi, blogsid, avatud kursuseid ja muid rakendusi, mis kõik koos loovad täiesti uued digitaalsed õpiökosüsteemid. Samuti rääkis ta edukatest TLÜ projektidest ja nende tulemusi. Näiteks ühes viimase aja suuremas projektis arendatakse välja meetodeid IKT-põhiseks õppeks töökohtadel, sealhulgas ehituse ning tervishoiu valdkonna jaoks.
Belgia IKT-valdkonna uudiseid jagas osalejatega Katrine Verbert. Ta tutvustas uudset tüüpi rakendusi, mis koguvad õppeprotsessi kohta andmeid erinevate indikaatorite lõikes ning erinevatest allikatest, näiteks Moodle õpikeskkonnast, et anda tagasisidet kasutajatele. Sotsiaalmeedia vahendite kombineerimine õppija tagasisidega annab võimaluse erinevateks visuaalseteks lahendusteks ning loob hulgaliselt andmeid õppeprotsessi kohta, mida õppeprotsessi kujundajad ning läbiviijad arvestada saavad.
Kognitiivset arengut arvesse võtvad IKT-vahendid võiksid pakkuda traditsioonilise klassiruumiga võrreldes paremaid võimalusi õppija arengu hindamiseks ning õpiprotsessi paindlikuks kujundamiseks. Õpetaja osatähtsus pigem kasvab kui kahaneb, sest tema saab olla see, kes mõistab, mida võiks IKT-põhisest õppevahendist saadud info lapse kohta tähendada ning kuidas teda selle alusel toetada, rääkis Grete Arro.
IKT-valdkond Euroopa Liidu poliitikate kontekstis
Oluline osa seminarist käsitles IKT-valdkonda Euroopa Liidu poliitikate kontekstis. Tutvustati aktuaalseid Euroopa Liidu algatust kui ka Euroopa Komisjoni kõrghariduse moderniseerimise ekspertgrupi poolt värskelt alles 22. oktoobril väljastatud raportit .
Juan Pelegrin, kes esindas Kommunikatsioonivõrgustike ja tehnoloogia peadirektoraati “DG Connect” ja kõneles Euroopa Liidu algatusest , rõhutas oma ettekandes vajadust moderniseerida haridust koostöös õpetajate koolitusega – õpetamine koolides ja ülikoolides järgib küll ühiskonnas toimuvaid muudatusi, kuid vajalikud oleksid kiiremad muutusi. Liikmesriikidelt oodatakse paremaid tulemusi nii hariduses tervikuna, kui ka oskuste arendamist läbi digitaalsete vahendite kasutamise õppeprotsessis. Euroopa Liidu programmide toel on tehtud investeeringuid nii tehnoloogiasse, kui ka IKT-põhisesse õppesse, sealhulgas ka õpetajahariduses. IKT-põhise hariduse eesmärgina ei tule näha mitte ainult IKT-oskuste ja tööturu vajaduste vahelise lõhe vähendamist, vaid ka kui võimalust tuua rohkem innovaatilisust ettevõtlusesse ning uute tehnoloogiate rakendamist.
Frank Petrikowski Hariduse ja Kultuuri peadirektoraadist tõi välja põhijäreldused Euroopa Komisjoni värskest käesoleva aasta oktoobris valminud raportist , mille valmistas ette kõrgetasemeline hariduse moderniseerimise töögrupp: väga olulised on uued meetodid õppimises ja õpetamises, konkreetsete oskuste arendamine, infrastruktuurid ja juriidiline raamistik, kvaliteedikontroll, tunnutamine ja rahaline motiveerimine.
Haridus- ja Teadusministeeriumi IKT-nõunik Jaak Anton tutvustas Eesti riigi haridussüsteemi IT-platvorme ja uudseid lahendusi. Ta nentis, et kuigi Eesti koolides on IKT-vahendite tase hea, siis eelkõige metoodikate valdkonnas on veel palju parendusvõimalusi.
Seminari korraldasid Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo Brüsselis koostöös Ӱ Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
tekst: Helen Haab, Taavi Loog
fotod: Helen Haab