����Ӱ��

Esmaspäeval, 27. mail avalikustatud üle-euroopaline uuring “Rasedate naiste tervis ja tervisehoid aastal 2010” võrdleb rasedate naiste ja vastsündinute tervisenäitajaid 29 riigis, sealhulgas Eestis. Tulemustes tuuakse välja ulatuslikud erinevused riikide lõikes, kuid üldtendentsideks on suremuse vähenemine vastsündinute hulgas, enneaegsete sünnituste vähenemine, keisrilõikuste hulga suurenemine ja väga väike kodusünnituste arv.

Euroopas on suureks probleemiks suur beebide suremus raseduse, sünnituse ja lapse varajaste aastate jooksul, tõdeb raport.  Igal aastal on lapseootel 5 miljonit Euroopa naist. Tervislik rasedus ja rasedusjärgne aeg tähendab vastsündinu tervise jaoks palju. Ema teadliku toitumise ja tervislike eluviisidega saab vältida näiteks kroonilisi haigusi (diabeet), vaegusi ja surma.

Vastavaldatud perinataaltervise raporti olulisimad tulemused on järgmised:

• Suremus enneaegsete ja õigeaegselt sündinud imikute hulgas on vähenenud kogu Euroopas, samas on need vähenemised riigiti väga erinevad;
• Enim on vähenenud suremus nendes riikides, kus varem oli perinataalsuremus kõrgem (sh Taani, Itaalia, Holland ja Eesti, Läti ning Leedu (neonataalsuremus);
• Enneaegsete sünnituste ulatus jäi kas samaks või vähenes.  Kõige madalam on  väikse sünnikaaluga laste oskaal põhjamaades (sh Taani, Eesti, Iiri, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Island ja Norra);
• Keisirilõike hulk suurenes enamikes riikides, kui Soome ja Rootsi välja arvata;
• 5-6 % raseduse puhul on kasutatud abistatud reprodktiivtehnoloogiaid (sh kunstlikku viljastamist). Samas pole enamikel riikidel andmeid kõikide kasutatud reproduktiivtehnoloogiate kohta, seda ka  Eestis, kus võimalik on vaid eristada kunstliku viljastamise teel saadud sünde teistest sündidest, kuid mitte  kõikidest rasedustest ning kõiki kasutatud tehnoloogiaid;
• Arvestades mitmikraseduste kõrgema suremusriskiga on paljud maad alustanud abistavate reproduktiivtehnoloogiate protseduuride rakendamisel embrüote arvu vähendamise ja teiste lahendustega, mis võib olla üheks põhjuseks, miks raporteeriti mõnedes riikides mitmike sündide vähenemist (Taani, Holland, Norra).
• Kodusünnitused on enamikes EL maades haruldased, kui mõned erandid välja arvata. Hollandis sündis 2004 aastal ligi kolmandik beebisid kodus. Kuus aastat hiljem on see osakaal kahanenud 16-le. Enamikes EL maades on kodusünnituste osakaal 1-4 %.

Euro-Peristati poolt välja antud Euroopa Perinataalterviseraport on üks kõige põhjalikumaid uuringuid. Võrreldud on 29 riigi andmeid, sealhulgas kõik Euroopa Liidu riigid (v.a. Bulgaaria), samuti Norra, Island ja Shveits. Eripärana võrreldes teiste uuringutega ei võrdle raport mitte üksikuid näitajaid, vaid loob laiema pildi, analüüsides korraga suremust, madalat sünnikaalu, enneaegset sündimust, ning lisades sinna tervishoiu ja ema rasedust mõjutada võivad andmed ja info. Ka toob uuring välja andmete kogumise erinevused eri riigiti ja selgitab, kuidas võivad need mõjutada riikide vahelisi võrdlusi.

Esimene, 2004. aasta andmetega Euro-Peristat raport avaldati aastal 2008Tollane uuring tõi esile ulatuslikud erinevused Euroopa Liidu riikide vahel. Seekordne, teeine raport võrdleb, kas tookordsed erinevused on aastaks 2010 vähenenud.

Uuring on allalaaditav siin:

Lisainfo:
Luule Sakkeus, luule.sakkeus@tlu.ee
TLÜ Eesti Demograafia Instituut, vanemteadur