Antropoloogid tõid Ӱ Ülikooli Eesti suurima teaduskonverentsi
Augusti alguses tõi TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia osakond Ӱsse 1200 antropoloogi üle kogu maailma. Peeti Euroopa tähtsaimat ja maailma üht nimekaimat antropoloogia alast teaduskonverentsi Euroopa Sotsiaalantropoloogide Assotsiatsiooni aastakonverentsi.
Augusti alguses tõi TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia osakond Ӱsse 1200 antropoloogi üle kogu maailma. Peeti Euroopa tähtsaimat ja maailma üht nimekaimat antropoloogia alast teaduskonverentsi .
Tegemist oli suurima akadeemilise ja rahvusvahelise konverentsiga, mis Eestis on kunagi toimunud. Korraldajate eesmärk oli aidata kaasa Baltimaade ja eriti Eesti tutvustamisele inspireeriva sihtriigina rahvusvaheliste teadusprojektide elluviimiseks, rääkis konverentsi Eestisse toonud antropoloogiaprofessor Patrick Laviolette.
Konverentsimelu Teadlaste Foorumis. Foto: Twitter @EASAinfo.
“Konverentsid on akadeemilise maailma kõige põnevamad ja inspireerivamad sündmused,” märkis sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia osakonna teadur Franz Krause. “Konverentsidel saab tutvustada mõtteid ja arutleda ideede üle, mis enamasti on sündinud raamatukoguvaikuses ja arvutiekraani taga. Need on suurepärased paigad kohtumaks teadlastega, kes teevad fantastilist uurimistööd, kuid elavad mõnes kaugemas riigis. Samuti on võimalus kohata tuntud teadlasi, kelle raamatuid loetakse ja keda tsiteeritakse – mõnel juhul isegi aukartustärataval hulgal. Konverentsidel peetud aruteludes sünnivad ideed, mida publitseeritakse ja õpetatakse veel aastaid hiljem."
Konverentsikuulajad Auditorium Maximumis. Foto: Twitter @antropologija.
Valik artikleid, mida tasub lugeda ka pärast konverentsi:
- Aet Annist:
- Francisco Martinez:
- Julia Holdsworth:
- Maarja Kaaristo:
- Marko Uibu:
- Noel B. Salazar:
- Pihla Siim:
- Tõnno Jonuks:
Konverentsil kavas olnud uudsed laboratooriumid pakkusid alternatiivi teadusmaailmas liigagi tavaliseks muutunud 20-minutilise suulise ettekande formaadile. Laboratooriumides analüüsiti erinevaid antropolooge huvitavaid uurimisteemasid eksperimentide, koostöö, suhtluse ja improvisatsiooni kaudu. Seal uuriti võimalusi anda teaduslikku teadmist edasi ühistöö, osaluse ja tegevuse kaudu, luues uudsed keskkonnad, kus jagatakse teadmisi ja oskusi ning lõpptulemus sünnib alles töö käigus. Laboratooriumite eesmärgiks on luua antropoloogilist teadmist teiste meetoditega kui tavapärane, tekstipõhine lähenemine - teisisõnu valmisid laboratooriumides etnograafiad visuaalsete, akustiliste, performatiivsete ja teiste kogemuspõhiste meetoditega.
Vaata ETV uudisklippi
Hetk laboratooriumist, kus valmistati ja pakuti nõukogude ajale tüüpilist toitu. Foto: Twitter @antropologija.
Konverentsi eel avaldas Euroopa Sotsiaalantropoloogide Assotsiatsiooni president Noel B. Salazar lootust, et sumin, mida see suur teadussündmus maailma antropoloogide hulgas tekitab, mõjub Ӱ Ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia osakonna arengule väga positiivselt. Osakond on väga noor ja selle kohtumise organiseerimisega on õppejõud näidanud oma dünaamilisust, mis on paljulubav Eesti ja seeläbi ka Balti riikide antropoloogia arengule.
Konverentsi peaesineja oli USA antropoloog Elizabeth Povinelli, kes on uurinud Austraalia valitsuse tegevuse mõju ühe aborigeenide hõimu (karrabingide) näitel alates 1970ndatest aastatest. Sellele pikaajalisele uurimusele keskendub professor Povinelli ka oma ettekandes .
Vaata intervjuud Elizabeth A. Povinelliga:
Konverentsi ettekannetes keskenduti ühiskondade, kultuuride ja poliitikate uurimisele. Konverentsi teemad olid inspireeritud 25 aasta tagustest revolutsioonilistest sündmustest: külma sõja lõppemine, mis on toonud kaasa dramaatilisi muutusi üle kogu maailma; laulev revolutsioon, iseseisvumine ja vabanemine nõukogulikust ühiskonnakorraldusest Eestis, Lätis ja Leedus, Berliini müüri langemine, aga ka esimese veebilehe loomine.
Konverentsiga täihistati ka Euroopa antropoloogia 25 aasta pikkust ajalugu ja tulevikuperspektiive. Kuulajate ette astus Euroopa Sotsiaalantropoloogide Assotsiatsiooni president Noel B. Salazar (Leuveni Ülikool) ning liidu asutaja Adam Kuper (London School of Economics) küsis, kas 1989. aastal võetud missioon on täidetud.
Teaduskonverents Ӱs tutvustas 1200 maailma antropoloogile meie olulisi vaatamisväärsusi avaüritusega Estonia Kontserdisaalis, lõpuüritusega Lennusadamas ning ekskursioonidega Ӱ kultuurikilomeetrile, Ӱ vanalinna, Lahemaa rahvusparki ja mitmele poole mujale. Korraldajate eesmärk on ka see, et konverentsil osalejad märkaksid ja neile jääks südamesse Tallinn, Eestimaa loodus, kultuur, ajalugu ja Eesti vabaduse kättevõitmise lugu.
Konverentsi korraldasid Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia osakond koostöös Euroopa Sotsiaalantropoloogide Assotsiatsiooni, Tartu Ülikooli ning Riia Strandinsi Ülikooliga.
Loe kokkuvõtteid konverentsist:
- Theodoros Kyriakides:
- Allegra Laboratory:
- Loe sõnumeid sotsiaalmeedias märksõna all
Tekst: Krista Must