����Ӱ��

Kõige olulisemad väärtused ����Ӱ�� Ülikooli Pedagoogilise Seminari (TPS) üliõpilaste jaoks on hoolivus ja ustavus ning kõige vähem olulised domineerimine ja ��õ�ܰ�ܲ� – nii selgus mullu kevadel 366 üliõpilase hulgas läbi viidud uuringust.

Uuring annab pildi TPS üliõpilaste väärtusstruktuurist, rahulolust ning erialase tööga seotud tulevikuperspektiividest, pakkudes seejuures võrdlust õppekavade lõikes ning paigutades üliõpilased ka laiemasse ühiskondlikku konteksti. Väärtushinnangute uurimiseks kasutati 57 küsimusega väärtusküsimustikku, mis baseerub Shalom Schwartzi väärtusteoorial. Lisaks uuriti üliõpilaste rahulolu õppeasutusega ning ootusi seoses erialase töö leidmisega. Uuringus osalesid üliõpilased, kes omandavad rakenduskõrgharidust alushariduse, noorsootöö ning sotsiaaltöö erialadel.

Uuringu raames võrreldi ka küsitletute hoiakuid Eesti üldpopulatsiooni hoiakutega, mis võimaldab muuhulgas hinnata ka seda, kas teatud väärtuste kõrgem hindamine suurendab tõenäosust tulla antud kooli kõrgharidust omandama.

TPS üliõpilaste rahulolu õpingutega ning ootused seoses erialase tööga

Sissejuhatavalt vaadeldi TPS üliõpilaste rahulolu õpingutega ning seda, kuidas nad näevad erialase töö perspektiive pärast õpingute lõpetamist. Kõige enam rahulolevad on alushariduse õppekava täitjad ja eriti kaugõppes õppijad. Kõikide erialade osas on kaugõppe üliõpilased õppega rohkem rahul kui päevases õppes olijad ja eriti selgelt tuleb see esile noorsootöö puhul. Ühelt poolt võiks antud nähtust seletada keskmise vanusega, kuivõrd kaugõppijad on üldiselt vanemad, siis on ka nende õppima asumise otsus tihti põhjalikumalt läbi kaalutletud. Samuti on kaugõpe oma olemuselt paindlikum kui päevane õpe, mis samuti võiks rahulolu suurendada.

Erialase töö leidmisel on kõige optimistlikumad alushariduse õppekava läbijad, kelle arvates sõltumata õppevormist on antud tõenäosus 90%. Nii noorsootöö kui ka sotsiaaltöö õppekavade lõikes on erialase töö leidmise osas positiivsemalt meelestatud kaugõppes olijad, mis on ka ootuspärane, kuna suur osa kaugõppijatest on reaalsuses juba omandataval erialal töötamas.

Erialase tööga seotud ootusi aitab peegeldada ka minimaalne palk, mille eest üliõpilane on valmis vastavale töökohale siirduma. Küsitletute minimaalne netopalgasoov erialasele tööle siirdumiseks oli 2013. aasta kevadel 650 eurot. Ka siin on süstemaatilised erinevused päeva- ja kaugõppe üliõpilaste vahel. Kõikide õppekavade lõikes soovivad kaugõppe üliõpilased erialasele tööle siirdudes keskmiselt enam palka kui päevaõppes olijad. Antud erinevus on tõenäoliselt taas peamiselt seotud keskmise vanusega, kaugõppijad on vanemad ning neil on seetõttu enam töökogemust, mis omakorda suurendab nende palgaootusi. Õppekavade võrdluses on kõige kõrgemad palgaootused sotsiaaltöö üliõpilastel, keskmiselt 630 eurot päevaõppes olijatel ja 750 eurot kaugõppijatel. Kõige madalamad ootused on aga noorsootöö üliõpilastel, vastavalt 550 eurot ja 640 eurot. Alushariduse õppekava läbijate puhul on keskmiseks netopalga sooviks vastavalt 600 ja 680 eurot.

Käesoleva küsitlusega samaaegselt viis konsultatsioonifirma Instar EBC läbi ka üle-eestilise üliõpilaste palgasoovi uuringu, mille põhjal oli kõikide Eesti kõrgkoolide üliõpilaste keskmiseks netopalga sooviks 1039 eurot, mis on 40% kõrgem kui TPS üliõpilastel. Antud erinevusele tuginevalt ei ole tulevane palganumber ilmselt TPS üliõpilase karjäärivalikul kuigivõrd oluline tegur. Samas võib see aga peegeldada ka tööturu reaalsuse objektiivsemat tajumist, kuivõrd Eesti keskmine netopalk antud perioodil oli 770 eurot.

TPS üliõpilaste väärtusstruktuur

Kõige olulisemad väärtused TPS üliõpilaste jaoks on heasoovlikkusega seonduvad hoolivus ning ustavus. Antud väärtused on kõrgeimalt hinnatud ka Eesti üldpopulatsiooni poolt. Väga kõrgelt on hinnatud isiklikku turvalisust ja tegutsemisvabadust. Selgelt kõige madalamalt hinnatud väärtusteks on ��õ�����ܲ���&�Բ�����;seotud domineerimine ja ��õ�ܰ�ܲ�, samuti on madalamalt hinnatud ka mugandumisega seonduvaid reeglite järgimist ning tagasihoidlikkust. Kõrgem hinnang altruistlikele väärtustele ning madalam hinnang egoistlikele väärtustele on varasematele Eestit kirjeldavatele uuringutele tuginedes omasem naistele ja pigem eakamatele. Tulenevalt TPS üliõpilaste soolisest jaotusest küsitletigi uuringus valdavalt naisi, kuid vanuselises plaanis oli tegemist pigem nooremapoolse valimiga, mis viitab sellele, et üliõpilased ei vasta oma väärtusstruktuurilt päris üheselt domineerivale ühiskondlikule väärtusstruktuurile.

Kui võrrelda TPS õppegruppe omavahel, ilmnevad suurimad erinevused hinnangutes hedonismile, mida peavad olulisemaks alushariduse ja noorsootöö päevaõppe üliõpilased ning selgelt madalamalt alushariduse ja sotsiaaltöö kaugõppe üliõpilased. Sarnane muster kehtib ka saavutuse alusväärtuse puhul ning mõlemal juhul on varasematele uuringutele tuginedes tegemist eelkõige vanuse mõjuga.

Sisulises plaanis on huvitav stimulatsioonile ja domineerimisele antud keskmiste eristumine, mille põhjal on viimaseid kõrgemalt väärtustanud nii päevase kui ka kaugõppe noorsootöö õppekava läbijad. Antud väärtusi võib seega pidada otsesemateks mõjuriteks, mis määravad antud eriala valimise, olles samas kooskõlas eriala spetsiifikaga, mis peegeldab domineerimise kaudu noorsootööks vajalikku juhtimisrolli ja stimulatsiooni kaudu noorsootöö üldisemat eripära. Võrdsus, sallivus ja ühiskonna turvalisus on enam väärtustatud sotsiaaltöö üliõpilaste poolt ning heasoovlikkus eriti alushariduse päevases õppes olijate poolt.

Järgnevalt on paigutatud TPS üliõpilaste väärtusstruktuur laiemasse Eesti ühiskonna konteksti. Kuivõrd väärtushinnangute peamisteks diferentseerijateks on vanus ja sugu, siis tulemuste selgemaks interpreteerimiseks on vaadeldud üksnes naisi vanuses 21-25, keda oli kõikide õppegruppide lõikes kõige enam. Võrdlusesse on kaasatud ka sama demograafiline grupp Eesti üldpopulatsioonist, tuginedes seejuures Euroopa sotsiaaluuringu andmetele. Joonisel 1 on võrreldud gruppide hinnangute keskmisi kahel kõrgemataseme dimensioonil – muutustele vastandumine vs. avatus muutustele ja egoistlikud hoiakud vs altruistlikud hoiakud. Juhul kui hinnataks üksnes muutustele vastandumise väärtusi, siis oleks skaala minimaalne väärtus -5 ja kui hinnataks maksimaalselt üksnes muutustele avatuse dimensiooni väärtusi, oleks antud skaalal keskmine hinnang +5, analoogne jaotus kehtib ka egoismi/ altruismi telje osas.