3 kooli põhiprobleemi ja 5 sammu nende lahendamiseks
Jüri ja Marina Kurvits on aastaid teinud koostööd koolidega ning viinud läbi terve hulga täienduskoolitusi nii Eestis kui ka välismaal. Järgnevas intervjuus jagavad nad oma kogemusi ning mõtteid teemadel, millega koolid nende poole tihti pöörduvad, ja pakuvad välja 5 sammu, mis aitavad jõuda lahendusteni.
Intervjuu Jüri ja Marina Kurvitsaga
Jüri Kurvits on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli matemaatika didaktika lektor digitehnoloogiate instituudis ning õpetajakoolituse õppekavade arendusjuht haridusinnovatsiooni keskuses. Marina Kurvits on digitehnoloogiate instituudi doktorant. Mõlemad on aastaid teinud koostööd koolidega ning viinud läbi terve hulga täienduskoolitusi nii Eestis kui ka välismaal. Ka käesoleval õppeaastal oli mitmeid ühisprojekte erinevate koolidega.
Koolituste eesmärgiks oli õpetajate toetamine igapäevase õpetamisviisi muutmisel. Samuti püüti muuta ka arusaama sellest, mis on kool ja mida seal tehakse. Sisuliselt koolituste raames mudeldati MÕKi ehk muutuvat õpikäsitust.
Milliste murede või küsimustega on koolid teie poole pöördunud?
³§Ãµ²Ô²¹²õ³Ù²¹°ì²õ¾±³¾±ð&²Ô²ú²õ±è;3 põhiprobleemi, millega tuli koolituste raames kõige rohkem tegeleda: õppijate madal õpimotivatsioon, nende passiivsus ja tegemata kodutööd. Need probleemid pole õpetajate jaoks uued. Aga hea uudis seisneb selles, et nimetatud probleemidele leidub lahendus, peab lihtsalt mõistma, et see lahendus ei teki ühe tunni, digivahendi või meetodiga!
Kas märkasite koolituse tulemusel muutusi?
Jah, näiteks mitmel ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikakõrgkooli õppejõul õnnestus muuta õpetamine õppijakesksemaks. Tegime nendega nelja kuu jooksul koostööd, mille raames valmis hulganisti materjale, mida katsetati ka praktikas. Ãœhe õppejõu tagasiside koostöö tulemustele: "Rõõm näha innukalt töötavaid tudengeid ja ise ringi jalutada ...". Tema kolleeg kirjutab: "Olen töödega väga rahul - tulemused paremad kui eelmisel aastal suuresti tänu kujundava hindamise osatähtsuse suurendamisele".
Kuidas saavutasite sellise positiivse tulemuse?
Pakuksime omalt poolt välja 5 lihtsat sammu:
1. samm
Muudame lähenemist õppeprotsessile
Ilma selle sammuta on võimatu minna järgmiste sammude juurde. Seega, kõigepealt peame aru saama, MIKS on vaja muuta, seejärel MIDA (rollisuhted, tegevused, keskkond) ja alles siis tegeleme KUIDAS küsimusega.
2. samm
Stsenaariumid "On vaja vähem rääkida" stiilis
Üks Célestin Freinet pedagoogiline invariant ütleb õpetajale: "On vaja vähem rääkida". Antud sammul vaadeldaksegi/mudeldatakse erinevaid stsenaariumeid, mille puhul on õppija aktiivne tegutseja, aga õpetaja/õppejõud on toetaja rollis, kes konstrueerib õpisituatsiooni.
3. samm
Õppimist toetav hindamine
Hindamine on õpetamise/õppimise protsessi oluline komponent ning seda peaks kasutama õpilase arengu toetamise eesmärgil, mitte karistamise või kontrollimise eesmärgil.
4. samm
Koostöine õppematerjalide loomine
Kui tund või loeng on konstrueeritud innovaatilise stsenaariumi järgi, siis vajame ka vastavaid õppematerjale ning need luuakse tiheda koostöö kaudu.
5. samm
Õppematerjalide katsetamine praktikas ja jagamine kolleegidega
Loodud õppematerjale katsetatakse praktikas, vajadusel neid täiustatakse ja seejärel jagatakse kolleegidega.
Aitäh Jürile ja Marinale intervjuu eest! Kellel huvi koostöö vastu, võib nendega julgelt ühendust võtta (jkurvits@tlu.ee).