ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Täna toimunud Eesti I Omavalitsuspäeva osalejad ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ühiskonnateaduste instituut leidsid, et kuna peale 2017. aasta volikogude valimisi muutub oluliselt kohalike omavalitsuste struktuur, tuleb analüüsida süsteemi seniseid arenguid ja seada täpsed sihid edaspidiseks.

Toetati ettepanekut muuta 1. oktoober riiklikuks tähtpäevaks, omavalitsuspäevaks ning korraldada II Omavalitsuspäev 1924. aasta I omavalitsuskongressi eeskujul. Siis osalesid  arutelus nii riigi- kui ka omavalitsuste juhid. „Peame vajalikuks koostöö süvendamist ning ühiselt lahenduste leidmist nii Eesti omavalitsuse ajaloo, arengu analüüsi kui ka jäädvustamise aspektist,“ on kirjas omavalitsuspäeva resolutsioonis.

Eesti I Omavalitsuspäeva korralduskomitee esimees, MTÃœ Polis asepresident ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne märkis, et tähtis on nii varasemate Eesti avalikku haldust loonud ja arendanud põlvkondade meeles pidamine kui ka uute sihtide seadmine. „Probleemide lahendamiseks vajame riigi ja omavalitsuse poliitikute, asjatundjate ja teadlaste koostööd nii riigi sees ka rahvusvaheliselt,“ lausus ta.

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg leiab, et ülikoolid on juba tunnetanud koostöö vajadust. „Nüüd on vaja leida sobivad vormid ning vajalikud ressursid,“ lausus ta. Ãœks häid koostöövorme võiks olla Omavalitsuspäeva iga-aastane tähistamine Eesti valdades ja linnades koos aruteludega olulistel teemadel.

Käesoleva aasta 1. oktoobril tähistati 150. aasta möödumist Eesti avaliku halduse loomisest. Siis jõustus Eesti esimene avaliku halduse seadus “Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele. Ria-, ÌìÃÀÓ°ÊÓ- ja Kura-male“. Esimestena taasiseseisvunud Eestis omistati Muhu vallale ning Kuressaare linnale omavalitsuslik staatus. 1. oktoobril 1990. aastal.

Lisainfo:
Sulev Lääne
sulev.laane@tlu.ee
619 9589