ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Kõigile on hästi teada, et Eesti rahvaarv kahaneb ja rahvastik vananeb. Viimasel ajal on hakatud üha rohkem rääkima sellest, et nende probleemide leevendamiseks tuleks hakata soodustama sisserännet. Kuidas siis on – kas uued inimesed väljastpoolt oleks lahendus Eesti rahvastiku- ja tööjõuprobleemidele, küsib ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur Allan Puur.

Rahvastiku vananemise puhul sõltub vastus sellest, kui pikka tulevikku silmas peetakse. Lühemaajaliselt on sisserände abil kindlasti võimalik vananemist aeglustada. Pikas vaates see lähenemine ei toimi, sest nagu kõik teised, jõuavad ka sisserändajad ise mõnekümne aasta pärast ikka, kus neilegi tuleb väljateenitud pensioni maksma hakata. Kui tahaksime ka sisserändajate pensioniküsimust uute tulijate abil lahendada, viiks see spiraalini, mis kestlikku lahendust ei paku.

Seda kinnitab kogemus nõukogudeaegsete sisserändajatega, kelle pensioniikka jõudmine muutis Eesti 1990. aastatel üheks Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga riigiks. Samuti näitavad seda prognoosid praegu sisserände toel hoogsalt kasvavate Euroopa riikide kohta. Rahvaarvu puhul oleneb vastus aga sellest, kas peatähtis on rahvastiku teatava koguarvuni jõudmine või on tähtis ka see, mida koguarv eneses kätkeb, näiteks kultuuri ja keele mõttes.

Selle jutu sõnum ei ole sisserände vastustamine, vaid tähelepanu juhtimine, et uutele inimestele lootmise kõrval on ühiskonna kestlikkuse saavutamiseks vaja mitmekesisemat lähenemist.

Selle hulka kuulub kindlasti noortele võimalikult hea hariduse andmine, mis on kõrgema tootlikkusega majanduse põhieelduseks. Tootlikkusse kasv, millele teevad panuse ka Euroopa Liidu strateegiad aitaks Eestil vältida takerdumist keskmise sissetuleku lõksu. Suurenev tootlikkus toetaks nii sissetulekute kui vananeva rahvastiku ülalpidamiseks tarvilikku maksutulu kasvu ning vähendaks väljarände majanduslikke motiive.

Lahenduste osaks peaks kindlasti olema tegus perepoliitika, mis eesmärgistab sündimuse liikumist taastetasemele lähemale ning selle kaudu rahvaarvu kahanemise pidurdamist. Kolmandaks eeldab rahvastikumuutustega toimetulek inimeste tervise paremat säilitamist ja pikemat tööelu. Targalt suunatud sisseränne saab neid lahendusi toetada, kuid mitte asendada.