����Ӱ��

Õigus ja Usk Moskva suurvürstiriigis

Prof. Boriss Uspenski avalik loeng

Vene Riikliku Teadusülikooli Kõrgem Majanduskool

����Ӱ�� Ülikooli audoktor

Oma avalikus loengus otsib prof. Boriss Uspenski vastust küsimusele, miks Venemaal ei toimunud nõiajahte ajal, mil sellised protsessid olid Lääne-Euroopas tavaline nähtus. Uspenski käsitluses oli nõidadel kesk- ja varauusaegsel Venemaal eriline ühiskondlik ja õiguslik positsioon, mida on võimalik mõista vaid siis, kui vaadelda tol ajal kehtinud eripäraseid suhteid õigeusu kiriku ja Vene riigi vahel.

Boriss Uspenski (snd 1937. a. Moskvas) on üks tänapäeva silmapaistvamaid teadlasi semiootika, slavistika ja üldise lingvistika valdkonnas. Ta on üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna asutajaliikmeid ja Juri Lotmani lähedasemaid kaasautoreid. Uspenski on Napoli ülikooli "L'Orientale" emeriitprofessor ja Vene Riikliku Teadusülikooli Kõrgema Majanduskooli professor. Prof. Uspenski teaduslikud huvid on olnud väga avarad, need ulatuvad üldisest keeleteadusest vene keele ajalooni, kirjandusteooriast visuaalsemiootikani, religiooniuuringutest kultuuriteooriani ja ajaloolisest tekstikriitikast ajaloosemiootikani. Tema kõige olulisematest teostest, mida on üle maailma laialdaselt tõlgitud, võib esile tuua näiteks: Поэтика композиции (1970), Семиотика искусства (1995), Семиотика истории. Семиотика культуры (1996), История русского литературного языка (ХІ-ХVІІ) (2002), Крест и круг (2006) ja Ego Loquens. Язык и коммуникационное пространство (2007). Eesti keeles on ilmunud Uspenski esinduslik artiklikogumik “Vene kultuuri jõujooni” (tlk Peet Lepik, 2013).

Loeng toimus inglise keeles ja sellele eelnes prof. Boriss Uspenskile ����Ӱ�� Ülikooli audoktori kraadi andmise promoveerimisüritus. Vaata ka ürituse  või täispikkuses .