ÌìÃÀÓ°ÊÓ

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli (TLÃœ) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kava eesmärk on suurendada teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ning rakendada tõhusaid meetmeid, mis tagavad kõigile võrdsed võimalused ja kohtlemise ülikoolis. Kava aluseks on riigi tasandil seadusandlikult reguleeritud ja ±èõ³ó¾±³¾Ãµ³Ù³Ù±ð»å, ning samuti ning strateegilised sihid. Tulenevalt ülikooli arengukavas sõnastatud missioonist ning visioonist on TLÃœ pühendunud tagama võrdsed võimalused ning toetava ja heatahtliku toimekeskkonna kõigile töötajatele ja üliõpilastele, olenemata nende soost ja soolisest enesemääratlusest, seksuaalsest orientatsioonist, rahvusest ja etnilisest kuuluvusest, rassist, usutunnistusest ja veendumustest, puudest, vanusest, rasedusest ja lapsevanemaks olemisest või perekonnaseisust. Oleme veendunud, et ainult võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste ja heatahtliku suhtumise kaudu saavutame selle, et kõik grupid ja indiviidid saavad anda oma võimetele ja soovidele vastavalt parima, mistõttu seame eesmärgiks juurutada täisleppimatust ebavõrdse kohtlemise, diskrimineerimise ja ahistamise vastu.

Käesolev kava keskendub mitmele võtmevaldkonnale, kus sooline ebavõrdsus ja muudel alustel ebavõrdne kohtlemine võivad ilmneda, seda nii töötamise kui õppimise ja õpetamise kontekstis. TLÜ jaoks on oluline luua töö- ning õpikultuur, kus diskrimineerimist ei esine, ning kehtestada nulltolerants ebavõrdse kohtlemise ja ahistamise suhtes.

Töötajate värbamise ja valiku protsessis ning karjääriteel on oluline tagada kõigile võrdsed võimalused. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli töösuhteid ja tasustamist reguleerivad eeskirjad lähtuvad võrdse kohtlemise printsiibist (nt töötasustamise eeskirja punkt 2.2. sätestab, et töötasustamisel järgitakse töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet) ning määratlevad selged inimese elukaarele (nt lapsehoolduspuhkus, ajateenistus) kohased kriteeriumid, mille põhjal värbamise ja tasustamise otsuseid tehakse. Projektidega kaasneva töö tasustamisel lähtume kokkuleppest, kus  on välja toodud, et teadlane jagab ressursse säästlikult, omakasupüüdmatult ja õiglaselt. Olenevalt olukorrast võib see tähendada kõigi osaliste võrdset kohtlemist või erikohtlemist põhjendatud vajaduste alusel.

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli eripära on asjaolu, et nii kollektiivis tervikuna kui ka akadeemiliste töötajate hulgas on naiste osakaal märgatavalt suurem meeste osakaalust. Kõigist töötajatest oli 2024. aasta septembri seisuga naisi 69.3%, sh akadeemiliste töötajate hulgas 62.6%. Selle suundumuse põhjuseid saab eelkõige seostada ülikoolide valdkondlike põhisuundade ja kultuurikontekstiga: humanitaar-, sotsiaal- ja haridusvaldkondi käsitletakse sageli „pehmete“ erialadena, mida peetakse sobivamaks naistele. Sellised arusaamad on levinud nii meeste kui ka naiste seas. Täiendavateks teguriteks võib pidada ka Eesti kõrghariduse soolist tasakaalutust – kõrgkooliõpinguteni jõuab tunduvalt suurem osakaal naisi kui mehi - ning kõrghariduse alarahastatust, mis taastoodab soolisest aspektist lähtuvat struktuurset ebavõrdsust. Õpetamist nähakse stereotüüpselt feminiinse valdkonnana, mistõttu on see tihti võrreldes teiste valdkondadega vähem rahastatud.

Eestis on sooline palgalõhe üldiselt suur (13,1% ), mistõttu ka ülikool peab oluliseks palgalõhet monitoorida. Ãœlikoolis on palgalõhe meeste ja naiste vahel küll oluliselt väiksem Eesti keskmisest, kuid  võrreldes meeste ja naiste kogupalka kõigi akadeemiliste ametikohtade üleselt, on soolise palgalõhe suurus siiski u 4,6% meeste kasuks (09.2024 seisuga). ·¡±ð²õ³¾Ã¤°ù°ì on viia tasustamine ja karjääriteed võrdsemaks, et edendada sooliselt tasakaalustatud akadeemilist ja ametialast arengut.

TLÃœ on astunud samme andmete kogumise ja analüüsimise suunas moel, mis võimaldab paremini mõista, kuidas ja miks sooline, aga ka vanuseline jaotus varieeruvad erinevatel ametikohtadel ja nende karjääriastmetel ning palgakomponentide lõikes. Kokkuvõtlik informatsioon on kättesaadav välisveebi lingilt Ãœlikool numbrites, alajaotisest °Õöö³Ù²¹Âá²¹»å ning tegevuskavas on fookus palgastatistika läbipaistvamaks muutmisel järgneva aasta jooksul. Erilist tähelepanu pöörame  olukordadele, kus sooline palgalõhe võrreldaval palgaastmel ning samas valdkonnas töötavate inimeste keskmisi arvestades on suurem kui 5%.

Tegevuskava 2025-2027

Oluline valdkond, millele TLÃœ tööandjana tähelepanu pöörab, on töö- ja pereelu ühildamine. Uuringud näitavad, et naised kannavad suuremat hoolduskoormust, mis omakorda vähendab nende võimalusi teaduskarjääris ja mõjutab soolist võrdõiguslikkust,. Lisaks eeldab õppe- ja teadustöö tegemine sageli ka töötamist ebatraditsioonilistel aegadel, nagu õhtud ja nädalavahetused, mis omakorda teeb töö- ja pereelu ühendamise keeruliseks. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli töösuhteid reguleerivates eeskirjades on arvestatud rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel oldud, samuti aja- või asendusteenistuses viibitud ajaga. Eelnimetatud ajaperioodi võrra pikeneb nt karjääriastme täitmise tähtaeg, varasemate töötulemuste hindamise periood, atesteerimise ajavahemik, vaba semestri kasutamise periood jms. Kuna võrdset kohtlemist rõhutavad regulatsioonid ei pruugi täielikult tagada, et ajalooliselt kujunenud hoiakutest ja stereotüüpidest lähtuvalt siiski ebavõrdset kohtlemist praktikas ei rakendata, siis on oluline karjääriteel liikumisega seotud protsesse seirata ning vajadusel sekkuda.

Ãœlikoolis jõuti 2024. a kokkuleppele ja kehtestati uued akadeemiliste töötajate töökoormuse arvestamise ±èõ³ó¾±³¾Ãµ³Ù³Ù±ð»å, mis laienevad ühetaoliselt kõigile akadeemilistele üksustele ja hakkavad kehtima septembris 2025. Ãœhtsete põhimõtete kehtestamise järel asuti looma info²õü²õ³Ù±ð±ð³¾¾± koormusarvestuse pidamiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks, misläbi saab koormusarvestuse ²õü²õ³Ù±ð±ð³¾¾± toimivust edaspidi ka monitoorida. Nii ei jää koormuste kokkulepped enam üksnes juhi ja töötaja vaheliseks infoks, vaid seda infot on võimalik erinevatest vaatenurkadest analüüsida, sh koormusi sugude lõikes kõrvutades.

Tegevuskava 2025-2027

TLÜ-s on juhtimistasandil naiste ja meeste esindatus üldiselt vastavuses töötajaskonna soolise jaotusega. Senatis ja muudes juhtivates rollides on naiste osakaal suurem. Samas ülikooli nõukogus, mis tegeleb majandusküsimustega, on suurem meeste esindatus. Ülikool peab oluliseks luua keskkonda, mis aitab järk-järgult muuta hoiakuid, et toetada meeste ja naiste võrdset esindatust kõigil tasanditel, seetõttu on ka üheks järgnevate aastate eesmärgiks valitavatel positsioonidel valimisnimekirja sooline tasakaal. Kui valiku tegemisel on olulisim lähtuda kandidaatide pädevusest, siis võrdselt tugevate, kuid erinevast soost kandidaatide puhul on kohane kaaluda alaesindatud soo eelistamist.

Tegevuskava 2025-2027

TLÃœ on teinud olulisi samme organisatsioonikultuuri parandamiseks, näiteks liitumine Eesti hea teadustava kokkuleppega ning TLÃœ hea akadeemilise tava rakendamine. Samas on oluline, et võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks jätkatakse ennetustegevustega, mis keskenduvad teavitustööle, koolitustele ja teadlikkuse tõstmisele. Ãœlikool on loonud läbipaistva ja õiglase ²õü²õ³Ù±ð±ð³¾¾±, mis võimaldab diskrimineerimise ja ahistamise, aga ka kiusamise juhtumite menetlemist.

Samuti on TLÜ jaoks oluline luua ning hoida keskkonda, kus kõigil ülikooli liikmetel on hea õppida, õpetada, teadust teha ja töötada. Sellise keskkonna loomisel toetume taastava õiguse põhimõtetele, et luua ja hoida sõbralikku ja koostöist töö- ning õpikeskkonda. Taastava õiguse eesmärgiks on taastada kogukonna ja üksikisikute vaheline tasakaal, pakkudes võimalusi vastutuse võtmiseks, kahju heastamiseks ning suhete ja usalduse taastamiseks. Sellest lähtuvalt toetub taastav lähenemine ideele, et organisatsioon on tugevam ja jätkusuutlikum, kui selle liikmed teevad koostööd ja toetavad üksteist.

Tegevuskava 2025-2027

Ãœlikoolis on teadlasi ja uurimisrühmi, kes teevad kõrgetasemelist teadustööd nii soouuringute kui ka üldisemalt võrdset kohtlemist käsitlevatel teemadel. TLÃœ ruumides on üle kahekümne aasta tegutsenud MTÃœ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT), mille raamatukogu saavad kasutada kõik ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tudengid ja õppejõud. Naisteteadlaste ja -uurijate tööde nähtavuse suurendamine ning soolise võrdõiguslikkuse teema laiem teadvustamine aitavad edendada võrdsust ka akadeemilises õpi- ja teaduskeskkonnas. Õ±è±ð³Ù²¹Âá²¹°ì´Ç´Ç±ô¾±³Ù³Ü²õe õppekavade ja -materjalide täiustamine sootundlikust vaatenurgast on samuti oluline samm võrdsuse edendamisel.

Tegevuskava 2025-2027

TLÜ soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kava annab tervikliku raamistiku, mille eesmärk on luua töö- ja õpikeskkond ning ülikooli kultuur, mis toetab kõigi liikmete võrdsust ja väärikust, olenemata nende soost, rahvusest, vanusest, veendumustest või muudest tunnustest. Kava keskendub võtmevaldkondadele, kus ebavõrdne kohtlemine võib esile kerkida, seades igas valdkonnas konkreetsed eesmärgid ning määrates eestvedaja ja tähtaja. Käesolev kava on koostatud teadmises, et võrdse kohtlemise edendamine on pidev protsess ja väikeste sammude abil on võimalik jõuda suuremate tulemusteni, sealhulgas arvestades, et selle kava edukas elluviimine sõltub kõigist ülikooli liikmetest.
 
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kava rakendamise kohta koostatakse igal aastal ülevaade senatile ning olulisemaid soolise võrdõiguslikkusega seotud tegevusi ja tulemusi kajastatakse ka ülikooli aastaaruandes.