TLÜ Keskaja Keskuse seminar "Ühiskondlikust võimust ja riigist keskajal"
22.10.2008 kell 15.00 - 15.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Ühiskondlikust võimust ja riigist keskajal
Priit Raudkivi (TLÜ Ajaloo Instituut)
Peter Burke on nimetanud sotsiaalteadlaste ja ajaloolaste erialast suhtlust
kurtide dialoogiks. Vanemasse põlvkonda kuuluva ajaloolase
tõrksusel ühiskonnateooriate suhtes on vähemasti Eestis selgesti
tajutavad juured. Ainus grand theory, mida ülikoolis õpetati, oli nn
marksism-leninism, mis pidi kujutama endast kuldvõtmekest nii mineviku,
oleviku kui tuleviku ühiskonnaprotsesside seletamisel. Et võtmekese
hambad ei sobinud õieti ühegi ukse avamiseks, seda tõestas
studiosustele juba ühiskonnaelu praktika. Sellest siis ilmselt ka foobia
makro-sotsioloogiliste skeemide kasutamise vastu ajaloo-alases
uurimistöös. Arvan, et igal ajaloolasel on õigus kirjutada nii nagu ta
heaks arvab. Nii või teisiti kujuneb ajaloolase poolt kirjutatav lugu
Michel de Certeau poolt tabavalt sõnastatud kolmurkade koosmõjul, mille
ühe külje moodustab metoodiline instrumentaarium. Kuidas defineerib
historik enda jaoks nii ühiskonna- kui ka ajalooteaduses vast kõige
sagedamini kasutatavaid mõisteid nagu võim ja riik – see jäägu tema
enda südametunnistusele. Arvan ometi, et kolleegidel oleks üsna kasulik
(või ehk lausa vajalik) jälgida arenguid seesuguses distsipliinis, mis
defineerib ennast ajaloolise sotsioloogiana. Millist "kasu"sellest võib
tõusta – see oleneb muidugi isiklikust
uurimisprogrammist. Võimusotsioloogiast ja riigiteooriast huvitatuna pean
tunnetusareaali laiendamist silmas pidades eriti tähelepanuväärseks
Michael Manni ühiskondliku võimu käsitlust, mis annab võimaluse
eelindustriaalse ühiskonna paremaks mõistmiseks.
Keskaja Keskuse koduleheküljelt leiab ka Michael Manni teksti Socities as
organized power networks (pdf-na), mis pärineb tema teose The Sources of
Social Power I köitest (1986).
Vt kodelehelt
Kõik huvilised on teretulnud osalema!
Teate edastas:
Linda Kaljundi
TLÜ Keskaja Keskuse koordinaator
Priit Raudkivi (TLÜ Ajaloo Instituut)
Peter Burke on nimetanud sotsiaalteadlaste ja ajaloolaste erialast suhtlust
kurtide dialoogiks. Vanemasse põlvkonda kuuluva ajaloolase
tõrksusel ühiskonnateooriate suhtes on vähemasti Eestis selgesti
tajutavad juured. Ainus grand theory, mida ülikoolis õpetati, oli nn
marksism-leninism, mis pidi kujutama endast kuldvõtmekest nii mineviku,
oleviku kui tuleviku ühiskonnaprotsesside seletamisel. Et võtmekese
hambad ei sobinud õieti ühegi ukse avamiseks, seda tõestas
studiosustele juba ühiskonnaelu praktika. Sellest siis ilmselt ka foobia
makro-sotsioloogiliste skeemide kasutamise vastu ajaloo-alases
uurimistöös. Arvan, et igal ajaloolasel on õigus kirjutada nii nagu ta
heaks arvab. Nii või teisiti kujuneb ajaloolase poolt kirjutatav lugu
Michel de Certeau poolt tabavalt sõnastatud kolmurkade koosmõjul, mille
ühe külje moodustab metoodiline instrumentaarium. Kuidas defineerib
historik enda jaoks nii ühiskonna- kui ka ajalooteaduses vast kõige
sagedamini kasutatavaid mõisteid nagu võim ja riik – see jäägu tema
enda südametunnistusele. Arvan ometi, et kolleegidel oleks üsna kasulik
(või ehk lausa vajalik) jälgida arenguid seesuguses distsipliinis, mis
defineerib ennast ajaloolise sotsioloogiana. Millist "kasu"sellest võib
tõusta – see oleneb muidugi isiklikust
uurimisprogrammist. Võimusotsioloogiast ja riigiteooriast huvitatuna pean
tunnetusareaali laiendamist silmas pidades eriti tähelepanuväärseks
Michael Manni ühiskondliku võimu käsitlust, mis annab võimaluse
eelindustriaalse ühiskonna paremaks mõistmiseks.
Keskaja Keskuse koduleheküljelt leiab ka Michael Manni teksti Socities as
organized power networks (pdf-na), mis pärineb tema teose The Sources of
Social Power I köitest (1986).
Vt kodelehelt
Kõik huvilised on teretulnud osalema!
Teate edastas:
Linda Kaljundi
TLÜ Keskaja Keskuse koordinaator