Tekstipäev 2012
30.11.2012 kell 14.00 - 14.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Tekstipäev 2012 toimub 30. novembril kl 11 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Silva
hoone ruumis S-24.KAVA11 Avasõna. Tekstid elus ja koolis (Krista
Kerge, EÕIK)11.15 Merle Kaldjärv, Kõnekad kõneaktid
riigieksamikirjanditest11.45 Reet Kasik (TÜ), Sõnamoodustus
tekstiprotsessina12.15 Laivi Laanemets (TÜ), Adjektiivide
mõjutamisfunktsioonid reklaamikeeles12.45 Tiina Alekõrs (TÜ),
Onomatopoeetilisest sõnavarast ajaleheuudistes13.15 LÕUNA 45 min
14 Õnne Puhk (TLÜ), Narratiiv (dokumendi) teksti uurimise
võtmena14.30 Halliki Põlda (TLÜ), Imelapse diskursuse
konstrueerimine Eesti meediatekstides15 Riina Reinsalu (TÜ),
Pilguheit kasutusjuhendite maailma15.30 Helin Puksand, Õpiteksti
selgus ja sõnavara16 Krista Kerge (TLÜ), Sõna ja grammatika
tekstikeskses emakeeleõpetuses16.30 Arutelu NB! Sissepääs ilmselt
veel Narva mnt 25 I korruselt vasakut kätt hoovi kaudu paremale Maresse,
kuhu saab jätta riided, ja Mare II korruse galerii kaudu Silva II
korrusele, kus paremal on ka 240.ETTEKANNETE TUTVUSTUSOnomatopoeetilisest
sõnavarast ajaleheuudistes/ Tiina Alekõrs (TÜ)Ettekande materjal on osa
eestikeelsete ajaleheuudiste sõnavara uuringust, mille eesmärk on
analüüsida, milline sõnavara kuulub mitteneutraalse leksika hulka ning
millised on selle funktsioonid ja esinemiskontekst uudistekstis. Ettekandes
vaadeldakse onomatopoeetilist sõnavara, mis põhineb helimatkingul või
loodushäälte jäljendamisel ja annab edasi kuuldelisi aistinguid (EKK
2000: 449). Käsitletav materjal pärineb 1999.–2009. aasta kolmest eesti
päevalehest.Sõnamoodustus tekstiprotsessina/ Reet Kasik (TÜ)Uudissõnu
tuleb keelde kahel viisil. Ãœks tee on see, millega tegelevad terminoloogid
ja Sõnause-taolised sõnavõistlused: mingi mõiste jaoks on tarvis
nimetust ja siis mõeldakse see välja, laenatakse või moodustatakse
keeles olemasolevaid reegleid, sõnamalle ja analoogiaid ees¬kujuks
võttes. Uut sõna tutvustatakse, propageeritakse, soovitatakse ja
pikkamööda võib uudis¬sõna levida ja saada laiemalt tuntuks. Sellise
sõna keeldetuleku tee on kuskil fikseeritud ja teada. Uudissõnu ilmub
keelde ka spontaanse tekstimoodustuse käigus. Neid ei moodustata
otseselt keele sõnavara rikastamiseks, nende tähendust ei defineerita,
selgitata ega propa¬gee¬rita, vaid nad sünnivad selle hetke
väljendusvajadusest, just sellesse lausesse, ja nad on selles lauses,
selle konteksti põhjal mõistetavad ja loomulikud. Suur hulk neist
jääbki ühekordselt kasutatuks, teised äratavad mõne erksa lugeja
tähelepanu, kes omakorda sama sõna kuskil oma tekstis kasutab, ja nii
võivad spontaanselt moodustatud tekstisõnadki levida ja jõuda lõpuks
sõnastikessegi. Harva suudetakse takkajärgi fikseerida, kes, kus ja
millal sellist sõna esmakordselt kasutas. Sõna ja grammatika
tekstikeskses emakeeleõpetuses/ Krista Kerge (TLÜ)Ettekanne peatub
Michael A. K. Halliday viimase kümnendi konstruktsioonigrammatiliselt
läbimõtestatud ideedel keelest kui kogemuse sajanditepikkusest
sõnastamisest ja uute vaatenurkade kasuteguril eesti keele tundides, eriti
teksti keele analüüsis. Arutlustega luuakse tausta EÕIK uutele
täienduskursustele, mis on kavandatud eri liiki tekstide ühise analüüsi
ja eri kooliastmel keeletunnetust arendavate harjutuste
koostamise-lahendamise vormis.Adjektiivide mõjutamisfunktsioonid
reklaamikeeles/ Laivi Laanemets (TÜ)Ettekanne keskendub erinevatele
mõjutamisvõtetele, mida kaasajal meedias, kaasa arvatud reklaamides
inimeste mõjutamiseks kasutatakse. Täpsemalt keskendun reklaamide
kesksele mõjutamisfunktsiooniga sõnaliigile, adjektiividele. Kogutud
materjali analüüsi põhjal olen liigitanud erinevad väärtused ja
teemavaldkonnad, millega püütakse reklaamitav adjektiivide abil seostada
ning ühtlasi tekitada tarbijates positiivseid emotsioone. Narratiiv
(dokumendi) teksti uurimise võtmena/ Õnne Puhk (TLÜ)Ettekandes tutvustan
oma magistritööd, mis käsitleb Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011
identiteedi konstrueerimise narratiive Euroopa Komisjonile esitatud
taotluses. Andes lühidalt ülevaate töö eesmärgist, meetodist ja
tulemustest, keskendun sellele, milliseid võimalusi annab
narratiivi-põhine tekstianalüüs (diskursuseanalüüsi kõrval)
mitmesuguste dokumentide tekstide avamisel. Kuna narratiivse uurimuse all
võib kõige üldisemalt mõista sellist uurimust, mille mõistmisvahendina
kasutatakse loo, jutustuse või narratiivi mõistet, on huvitav vaadel¬da,
milliseid "lugusid" võivad sisaldada erinevad dokumendid (näiteks
taotlused), mille ees¬märk on mõjutada asjakohase teksti
sihtgruppi.Õpiteksti selgus ja sõnavara/ Helin PuksandEttekanne keskendub
põhikooli ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õpikukeele uurimuse tulemustele ja uurija
metoodilistele raskustele. Uurimuse keskmes on õpiteksti raskusaste,
selgus ja sõnavara ning nende analüüsimise võimalused. Võrreldud on
kirjastuse Avita ajaloo- ja muusikaõpikuid. Imelapse diskursuse
konstrueerimine Eesti meediatekstides/ Halliki Põlda (TLÜ)Ettekanne
põhineb 2012. aasta kevadel kaitstud magistritööl, mille eesmärgiks oli
analüüsida, kuidas Eesti meedias viimase kümnendi jooksul kajastatakse
andekaid lapsi, ja uurida, kuidas konstrueeritakse imelapse diskursust.
Ettekandes annan ülevaate imelapse mõiste konstrueerimisest
andekusteooriates ja hindan sõna tähendust uurimistulemuste valguses.
Tutvustan, millal sõna imelaps Eesti meediatekstides kasutusele tuli,
kuidas keelekasutuse kaudu diskursust konstrueeritakse ja mil viisil
tekstikirjutaja leksikaalsed valikud imelapsest tekkinud kuvandit on
mõjutanud.Pilguheit kasutusjuhendite maailma/ Riina Reinsalu
(TÜ)Kasutusjuhend kui instruktiivset tekstitüüpi esindav tekst annab
teavet selle kohta, kuidas toodet ohutult ja otstarbekalt kasutada, ent see
võimaldab tootjal ühtlasi oma toodet ja ka ettevõtet reklaamida.
Ettevõtte nime, logo ja reklaamlause paigutamine kasutusjuhendi avalehele
seab toote kõrval esiplaanile just ettevõtte, lisaks püütakse nii toote
kui ka ettevõtte kuvandit tugevdada kirjeldava tekstiosa lisamisega
kasutusjuhendi algusesse. Teksti lugejale (toote omanikule/kasutajale)
sisendatakse sisu- ja keelevalikute kaudu, kuidas ettevõtte loodud toode
aitab tema elu lihtsustada, lisaks näitab suhtumist lugejasse valitud
kõnetusviis, kaude ka teksti kvaliteet, sh selle vastavus
õ¾±²µ±ð°ì¾±°ùÂá²¹°ù±ð±ð²µ±ô¾±³Ù±ð±ô±ð.
hoone ruumis S-24.KAVA11 Avasõna. Tekstid elus ja koolis (Krista
Kerge, EÕIK)11.15 Merle Kaldjärv, Kõnekad kõneaktid
riigieksamikirjanditest11.45 Reet Kasik (TÜ), Sõnamoodustus
tekstiprotsessina12.15 Laivi Laanemets (TÜ), Adjektiivide
mõjutamisfunktsioonid reklaamikeeles12.45 Tiina Alekõrs (TÜ),
Onomatopoeetilisest sõnavarast ajaleheuudistes13.15 LÕUNA 45 min
14 Õnne Puhk (TLÜ), Narratiiv (dokumendi) teksti uurimise
võtmena14.30 Halliki Põlda (TLÜ), Imelapse diskursuse
konstrueerimine Eesti meediatekstides15 Riina Reinsalu (TÜ),
Pilguheit kasutusjuhendite maailma15.30 Helin Puksand, Õpiteksti
selgus ja sõnavara16 Krista Kerge (TLÜ), Sõna ja grammatika
tekstikeskses emakeeleõpetuses16.30 Arutelu NB! Sissepääs ilmselt
veel Narva mnt 25 I korruselt vasakut kätt hoovi kaudu paremale Maresse,
kuhu saab jätta riided, ja Mare II korruse galerii kaudu Silva II
korrusele, kus paremal on ka 240.ETTEKANNETE TUTVUSTUSOnomatopoeetilisest
sõnavarast ajaleheuudistes/ Tiina Alekõrs (TÜ)Ettekande materjal on osa
eestikeelsete ajaleheuudiste sõnavara uuringust, mille eesmärk on
analüüsida, milline sõnavara kuulub mitteneutraalse leksika hulka ning
millised on selle funktsioonid ja esinemiskontekst uudistekstis. Ettekandes
vaadeldakse onomatopoeetilist sõnavara, mis põhineb helimatkingul või
loodushäälte jäljendamisel ja annab edasi kuuldelisi aistinguid (EKK
2000: 449). Käsitletav materjal pärineb 1999.–2009. aasta kolmest eesti
päevalehest.Sõnamoodustus tekstiprotsessina/ Reet Kasik (TÜ)Uudissõnu
tuleb keelde kahel viisil. Ãœks tee on see, millega tegelevad terminoloogid
ja Sõnause-taolised sõnavõistlused: mingi mõiste jaoks on tarvis
nimetust ja siis mõeldakse see välja, laenatakse või moodustatakse
keeles olemasolevaid reegleid, sõnamalle ja analoogiaid ees¬kujuks
võttes. Uut sõna tutvustatakse, propageeritakse, soovitatakse ja
pikkamööda võib uudis¬sõna levida ja saada laiemalt tuntuks. Sellise
sõna keeldetuleku tee on kuskil fikseeritud ja teada. Uudissõnu ilmub
keelde ka spontaanse tekstimoodustuse käigus. Neid ei moodustata
otseselt keele sõnavara rikastamiseks, nende tähendust ei defineerita,
selgitata ega propa¬gee¬rita, vaid nad sünnivad selle hetke
väljendusvajadusest, just sellesse lausesse, ja nad on selles lauses,
selle konteksti põhjal mõistetavad ja loomulikud. Suur hulk neist
jääbki ühekordselt kasutatuks, teised äratavad mõne erksa lugeja
tähelepanu, kes omakorda sama sõna kuskil oma tekstis kasutab, ja nii
võivad spontaanselt moodustatud tekstisõnadki levida ja jõuda lõpuks
sõnastikessegi. Harva suudetakse takkajärgi fikseerida, kes, kus ja
millal sellist sõna esmakordselt kasutas. Sõna ja grammatika
tekstikeskses emakeeleõpetuses/ Krista Kerge (TLÜ)Ettekanne peatub
Michael A. K. Halliday viimase kümnendi konstruktsioonigrammatiliselt
läbimõtestatud ideedel keelest kui kogemuse sajanditepikkusest
sõnastamisest ja uute vaatenurkade kasuteguril eesti keele tundides, eriti
teksti keele analüüsis. Arutlustega luuakse tausta EÕIK uutele
täienduskursustele, mis on kavandatud eri liiki tekstide ühise analüüsi
ja eri kooliastmel keeletunnetust arendavate harjutuste
koostamise-lahendamise vormis.Adjektiivide mõjutamisfunktsioonid
reklaamikeeles/ Laivi Laanemets (TÜ)Ettekanne keskendub erinevatele
mõjutamisvõtetele, mida kaasajal meedias, kaasa arvatud reklaamides
inimeste mõjutamiseks kasutatakse. Täpsemalt keskendun reklaamide
kesksele mõjutamisfunktsiooniga sõnaliigile, adjektiividele. Kogutud
materjali analüüsi põhjal olen liigitanud erinevad väärtused ja
teemavaldkonnad, millega püütakse reklaamitav adjektiivide abil seostada
ning ühtlasi tekitada tarbijates positiivseid emotsioone. Narratiiv
(dokumendi) teksti uurimise võtmena/ Õnne Puhk (TLÜ)Ettekandes tutvustan
oma magistritööd, mis käsitleb Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011
identiteedi konstrueerimise narratiive Euroopa Komisjonile esitatud
taotluses. Andes lühidalt ülevaate töö eesmärgist, meetodist ja
tulemustest, keskendun sellele, milliseid võimalusi annab
narratiivi-põhine tekstianalüüs (diskursuseanalüüsi kõrval)
mitmesuguste dokumentide tekstide avamisel. Kuna narratiivse uurimuse all
võib kõige üldisemalt mõista sellist uurimust, mille mõistmisvahendina
kasutatakse loo, jutustuse või narratiivi mõistet, on huvitav vaadel¬da,
milliseid "lugusid" võivad sisaldada erinevad dokumendid (näiteks
taotlused), mille ees¬märk on mõjutada asjakohase teksti
sihtgruppi.Õpiteksti selgus ja sõnavara/ Helin PuksandEttekanne keskendub
põhikooli ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õpikukeele uurimuse tulemustele ja uurija
metoodilistele raskustele. Uurimuse keskmes on õpiteksti raskusaste,
selgus ja sõnavara ning nende analüüsimise võimalused. Võrreldud on
kirjastuse Avita ajaloo- ja muusikaõpikuid. Imelapse diskursuse
konstrueerimine Eesti meediatekstides/ Halliki Põlda (TLÜ)Ettekanne
põhineb 2012. aasta kevadel kaitstud magistritööl, mille eesmärgiks oli
analüüsida, kuidas Eesti meedias viimase kümnendi jooksul kajastatakse
andekaid lapsi, ja uurida, kuidas konstrueeritakse imelapse diskursust.
Ettekandes annan ülevaate imelapse mõiste konstrueerimisest
andekusteooriates ja hindan sõna tähendust uurimistulemuste valguses.
Tutvustan, millal sõna imelaps Eesti meediatekstides kasutusele tuli,
kuidas keelekasutuse kaudu diskursust konstrueeritakse ja mil viisil
tekstikirjutaja leksikaalsed valikud imelapsest tekkinud kuvandit on
mõjutanud.Pilguheit kasutusjuhendite maailma/ Riina Reinsalu
(TÜ)Kasutusjuhend kui instruktiivset tekstitüüpi esindav tekst annab
teavet selle kohta, kuidas toodet ohutult ja otstarbekalt kasutada, ent see
võimaldab tootjal ühtlasi oma toodet ja ka ettevõtet reklaamida.
Ettevõtte nime, logo ja reklaamlause paigutamine kasutusjuhendi avalehele
seab toote kõrval esiplaanile just ettevõtte, lisaks püütakse nii toote
kui ka ettevõtte kuvandit tugevdada kirjeldava tekstiosa lisamisega
kasutusjuhendi algusesse. Teksti lugejale (toote omanikule/kasutajale)
sisendatakse sisu- ja keelevalikute kaudu, kuidas ettevõtte loodud toode
aitab tema elu lihtsustada, lisaks näitab suhtumist lugejasse valitud
kõnetusviis, kaude ka teksti kvaliteet, sh selle vastavus
õ¾±²µ±ð°ì¾±°ùÂá²¹°ù±ð±ð²µ±ô¾±³Ù±ð±ô±ð.