����Ӱ��

Pidulikul vastuvõtul anti üle tänukirjad möödunud aasta silmapaistvaima publikatsiooni, õpiku ja loomingulise projekti konkursi võitjatele ja kirjandusauhinna laureaatidele. Tunnustati edukaid kolleege teadus- ja loometöö valdkonnas ning teadmussiirde elluviimisel. Tunnustatavad said võimaluse jätta oma jälg ����Ӱ�� Ülikooli ajalukku sellega, et lisasid kullamäele kullalehe.

Teadusprorektor Katrin Niglas märkis oma kõnes mäe kuldamist kui head metafoori, mis on ühtlasi ka kinnitus ambitsioonikatele püüdlustele. Lisaks soovis ta, et edaspidi saaksime oma töösse rahulikumalt  süveneda: “Mul on hea meel, et peale mõne aasta tagust kriiside kaskaadi oleme saanud viimase akadeemilise aasta jooksul pisut tavapärasemas rütmis ja optimistlikumalt sihte seada ning ehk ka pisut rahulikumalt oma töösse süveneda. Loodan väga, et järgmised ähvardavad kriisid lähevad meist suure kaarega mööda. Mõne osas neist saame ka ise kaasa aidata – kuigi tihti tundub, et meie väikesed sammud ei muuda midagi, siis loodan, et meis kõigis on usku ja veendumust, et iga pisike panus loeb. Väikestest lumehelvestest saab kokku päris kopsaka lumememme ja sellele lumememmele tugeva lumekindluse. Nii saame me ehitada oma teadmisi ja inspiratsiooni ühendades midagi tugevat ja ohtude eest kaitsvat. Olgu see alusteadusesse panustamines, kõnekate loomeesitluste ning harivate meediaesinemiste pakkumine või hoopis partneritega koostöös rakenduslike lahenduste väljatöötamine.”

Arendusprorektor Katrin Saks alustas oma kõne kullamäe skulptuurist rääkimisega. Mäe autorid on Magnus Andre ja Oliver Soomets, viimane ütles skulptuuri avades, et see on võimatu objekt, milleks ta sai inspiratsiooni raamatupoe leiunurgast A ja O Filosoofia Taskuteatmikust. Raamatut lehitsedes leidis ta ühe tekstilõigu, mis rääkis Alexius Meinongi „olematutest objektidest“ – sellistest nagu ümmargune ruut või kullast mägi. Need on objektid, mis eksisteerivad ainult meie peas. Katrin Saks jätkas võimatust rääkimist: “See mägi on olematu selles mõttes, et looduses seda olla ei saa - mägi Eestis, kullast, õhus ja ümiseb veel ka. Võimatu! Ometigi ta on olemas ja tuletab meile meelde, et võimatud asjad on siiski võimalikud. Paljud teist on teinud seni võimatu võimalikuks, loonud midagi, mida enne olemas polnud. Jõudnud seni vallutamata kõrgustesse. Meie mägi on saamas  eksellentsuse sümboliks. Teie olete oma tegevusega teinud säravamaks ����Ӱ�� Ülikooli, nüüd on teil võimalus lisada veidi sära ka meie mäele.”

Tunnustuse eduka loometegevuse eest said: 
Marianna Kaat, ajakohase ja olulist teemat käsitleva auhinnatud dokumentaalfilmi "Viimane reliikvia" ellutoomise ja produtseerimise eest.    
Liis Nimik, režissööridebüüdina rahvusvaheliselt eduka dokumentaalfilmi "Päikeseaeg" loomise ja produtseerimise eest    
Mar Canet Sola, kõikmõeldavate elunähtuste põimimise loovuurimuslikeks kunstiprojektideks ja nende esitlemise eest arvukatel rahvusvahelisel sündmustel.         

Kõrgetasemelise teadus- ja loometöö tegemisele ����Ӱ�� Ülikoolis on kaasa aidanud:
Aleksandra Ianchenko, TÜHI kolleegide toetamise eest nende loovuurimusliku teekonna alguses ning näituse „Rabbits and Rails“ kureerimise eest.
Mihhail Trunin, silmapaisteva kirjanduskriitilise tegevuse eest eesti kirjanduse käsitlemisel.
Rein Raud, tunnustatud eestikeelse romaani „Katkurong“ eest.
Alari Allik, teose „Vana bambuseraiduri lugu“ tõlke jaapani keelest eest.

Panuse eest teadmussiirde valdkonda:
Tiina Tambaum, Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor, ühiskonnateaduste instituudi lektor, Eesti demograafia keskuse teadur
Jaanus Terasmaa, Ökoloogia Keskuse juhataja, vanemteadur ja järvede töörühma juht.    
Tõnis Saarts, ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika dotsent. 
Hannes Tõnisson, loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur.      
Mari-Liis Leinus, Keemilise analüüsi katselabori juhataja.     
Mark Mets, pälvis konkursil "Teadus 3 minutiga" ERR-i teadusportaali Novaator toimetajate eripreemia. 

Rakenduslike uuringute konkursi võitjad:
Danilo Mladenović, "Doktorantuuriprojekti „Novel Optimized Fit-to-the-purpose solutions for purification, separation and analysis of extracellular vesicles from complex biological sources“ eest.
Egert Vandel ja Tiit Vaasma, "Projekti „ ����Ӱ�� linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate seisuveekogude veemahtude kaardistamine teadmispõhiseks veemajandamiseks ja joogivee kvaliteedi tagamiseks“ eest.

Publikatsiooni, õpiku ja loomingulise projekti konkursi võitjad: 
Sanan Abdullayev, Mark Gortfelder, Allan Puur, Martin Klesment, parima sotsiaalteadustealase artikli „Parental leave and fertility: Individual-level responses in the tempo and quantum of second and third births“ eest.
Hannaliis Jaadla, Kersti Lust, Martin Klesment, parima humanitaarteadustealase artikli „Sotsiaalmajanduslikud erisused näljaaja suremuses Liivimaa mõisamajanduslikus ühiskonnas 1840. aastate keskel“ eest.
Danial Hooshyar, parima täppisteadustealase artikli „Temporal learner modelling through integration of neural and symbolic architectures“ eest.
Jaagup Kippar, parima üldharidus- või kõrgkooli õpiku „Programmeerimine 2 õppematerjalid“ eest.
Kairi Koort, Kristiina Sõsa, parima loodusteadustealase artikli „Lactobacillus crispatus-dominated vaginal microbiome and Acinetobacter-dominated seminal microbiome support beneficial ART outcome“ eest.
Marju Kõivupuu, parima monograafia „Eesti mütoloogia algajale. Jumalatest ja hiidudest tontide, näkkide ja muude õudasjadeni“ eest.
Oksana Tralla, loomingulise projekti „Mees tantsib“ taskuhääling avaldamise eest.

Kirjandusauhinna laureaadid:
Elo Viiding, algupärase ilukirjandusteose auhind järjepideval ja kompromissitul poeetilisel ellujäämisrežiimil püsimise eest (luulekogud „Ellujäämisrežiim“ ja „Vastukaja“, viimane koostöös kunstnik Santa Zukkeriga).
Margus Ott, tõlke auhind eesti keele laiendamise eest [      ] Zhuāngzi võrra („Zhuāngzi sisepeatükid“, tõlge hiina keelest).
Kristjan Haljak, ilukirjandusliku lühipublikatsiooni auhind üllatava lähenemise eest teemale „uus elu“ (sümbiootilis-sünteetiline prosimetron „Vita nova“). 
 

Fotode autor: Arno Mikkor