����Ӱ��

Ohvrite ajastu suurim probleem praeguses Euroopas on see, et meie oma rahva poolt toime pandud või kaasa aidatud kuritegude tunnistamine takistab 'meie' kannatuste mäletamist. Enesekriitilist sissevaadet koostöösse natsidega või majandusliku kasu saamisesse holokaustist tajutakse kui ohtu kollektiivsele ja/või isiklikule identiteedile. Tööpaja korraldajad väidavad, et nõukogudejärgsel perioodil on Ida-Euroopa riikide mälupoliitikat valitsenud natsismi ja stalinismiga seotud ohvrinarratiivid ja "kuni viimase ajani ei ole tegeletud kohaliku koostöö ja kohalike elanike osalemisega inimsusvastastes kuritegudes". Toon sellele väitele vastukaaluks näiteid oma uurimistööst kümnes nõukogudejärgses II maailmasõja muuseumis alates Eestist kuni Jugoslaaviani. Küsin, kuidas muutusid nende muuseumide väljapanekud Euroopa Liidu laienemise kontekstis ja ka viimasel ajal, kui mitmel maal on tõstnud pead autoritaarne võim. Loengu käigus näitan, et 'meie' osalemist holokaustis või sotsialismi/nõukogude kuritegudes käsitletakse väga erinevalt sõltuvalt sellest, millist rolli muuseum mängib selle maa suhtluses 'Euroopaga'.

Lisainfo: Eneken Laanes, võrdleva kirjandusteaduse professor, e-post: elaanes@tlu.ee.

Ljiljana Radonić juhib Euroopa Teadusnõukogu projekti  “Globaliseerunud mälumuuseumid. Eksponeerides vägivalda moraalsete universaalide ajastul” Austria Teaduste Akadeemia kultuuriteaduste ja teatriajaloo instituudis (grandi number 816784). Ta kaitses on oma habilitatsiooniväitekirja “Teine Maailmasõda nõukogudejärgsetes mälumuuseumides” (Berlin: De Gruyter, ilmub juulis 2021) Viini Ülikooli politoloogia osakonnas, kus ta peab ka loenguid antisemitismi ja 'mustlaste' vaenamise teooriatest ja vastandlikest mälestustest Kesk-Euroopas. Ta on olnud külalisprofessor Saksamaal Gießeni Ülikoolis (2015) ja Austrias Grazi Ülikoolis (2017). Tema doktoritöö teemaks oli “Sõda mälule. Horvaatia mälupoliitika revisionismi ja Euroopa standardite pingeväljas” (Frankfurt: Campus, 2010). Tema teiseks uurimissuunaks on feministlik lähenemine naissoost natsikurjategijatele ja antisemitism naiste hulgas.

Avalik loeng toimub tööpaja "Ohvrid, kurjategijad ja seotud subjektid Kesk- ja Ida-Euroopas" raames, mille korraldajaks on Euroopa Teadusnõukogu projekt "Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil" (grandi number 853385).

Registreeru loengule (ees- ja perekonnanimi ning e-meil): elaanes@tlu.ee