ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Möödunud kevadel alustasid tööd ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tippkeskused. Et nende tegemistest laiemalt teada anda ning toetada valdkondadevahelist diskussiooni, korraldame 16. novembril algusega kell 17.00 teaduskohviku, kus saab kuulata TLÃœ tippkeskuste teadusteemalisi ettekandeid.

Tule ja mõtle kaasa:

• Kuhu kadus tulevik?
• Kuidas jagamismajandus mõjutab Euroopa rahvuskultuuride arengut?
• Mis on muutunud õpikäsitus ja kuidas seda mõõta?
• Kas neurokuvamine on uus aken teadvusesse?
• Mida eluteeuuringud aitavad meil mõista?

Õhtut modereerib Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. 

AJAKAVA

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teaduskohviku menüüs

TLÜ tippkeskuste teadusteemalised ettekanded (ajavahemikus 17.00-19.30)

• Kuhu kadus tulevik? Kultuuri ajamudelitest
  Marek Tamm, TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus

• Eluteeuuringud - mis ja milleks?
  Ellu Saar, TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskus

• Neurokuvamine: aken teadvusesse
  Kristiina Kompus, TLÃœ käitumis- ja neuroteaduste tippkeskus 

• Kuidas mõõta õpikäsitust?
  Mati Heidmets, TLÃœ haridusuuenduse tippkeskus 

• Jagamismajanduse mõjud Euroopa rahvuskultuuridele
  Indrek Ibrus, TLÜ meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus

Teadusprorektori tänukõne ja tordi söömine (ajavahemikus 19.30-20.30)

Muusikalisi vahepalasid pakub TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi üliõpilane Elis Loik

Ettekanded:

Kuhu kadus tulevik? Kultuuri ajamudelitest 
Marek Tamm, TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus

Iga kultuur varustab meid aja- ja ruumimudelitega, mis aitavad meil igapäevaelus toime tulla. Viimase aja üks suuremaid muutusi lääne kultuuris on varasema tuleviku-keskse ajamudeli asendumine oleviku-keskse ajamudeliga. Tulevik ei ole enam kategooria, mis aitab meil mõtestada oma elu, selle asemel elame aina paisuvas olevikuajas.

Neurokuvamine: aken teadvusesse 
Kristiina Kompus, TLÜ käitumis- ja neuroteaduste tippkeskus

 Meie käitumine, taju ja vaimsed võimed sõltuvad ajust. Elu jooksul muutuvad meie võimed ja oskused, tervislik seisund ning sotsiaalne roll. Et uurida, kuidas aju meie eluea jooksul muutub ja areneb, võime kasutada mitmeid mitte-invasiivseid neurokuvamistehnoloogiaid. Need meetodid on aga kulukad ning pole veel kaasa toonud loodetud läbimurdeid üksikpatsientide diagnoosimise ja ravi osas. 
Ettekanne kutsub arutlema: kui palju suudab neurokuvamine aidata elu jooksul toimuvate suurte arenguliste muutuste mõistmisel? Kas ja kuidas võiks neurokuvamislaborite teaduspanus aidata kliinikuid või ka koole?

Jagamismajanduse mõjud Euroopa rahvuskultuuridele 
Indrek Ibrus, TLÜ meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus

Mida võiks populaarne mõiste "jagamismajandus" tähendada meediasektoris ning millised on selle nähtuse mõjud Euroopa rahvusriikide meedia- ja audiovisuaaltööstustele? Kuidas seeläbi mõjutab jagamismajandus ka kultuuritarbimist ja -loomet laiemalt? Ettekanne seostab jagamismajanduse kriitiliselt meedia konsentreerumisega ning vaeb erinevaid seonduvaid viise meediasektori regulatsiooniks nii rahvusriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Kuidas mõõta õpikäsitust? 
Mati Heidmets, TLÜ haridusuuenduse tippkeskus

Eesti elukestva õppe strateegia seab ülesandeks uuendada õpikäsitust.  Samas puudub selge ja usaldusväärne protseduur õpikäsituse "elust ülesleidmiseks"  ja selle hindamiseks. Ettekanne arutleb õpikäsituse olemuse ja selle mõõtmisvõimaluste üle. Arutelu aluseks on haridusinnovatsiooni tippkeskuses välja töötatud ja hetkel testimisel olev õpikäsituse mõõtmisinstrument.

Eluteeuuringud - mis ja milleks?
Ellu Saar, TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskus

Elutee all mõistetakse inimese elu silmapaistvate ja oluliste sündmuste ja üleminekute jada. Elutee erinevaid harusid (perekonna arengulugu, haridustee, töö- ja ametialane karjäär, elukohtade ja elutingimuste muutused, tervis, ühiskondlike suhete muutused) vaadeldakse ajalooliste eritingimuste valguses. Eluteeuuringutes on oluline mõõde ajatelg. Inimese eluteed vaadeldakse seejuures seoses temaga tihedalt seotud inimeste eluteedega (nn seotud elud).
Kutsume arutlema järgmiste teemade üle: kuidas eluteeuuringud aitavad mõtestada iga inimese enda lugu, tema pere lugu, tema sünnikohordi lugu ja mida selline lähenemine annab ühiskonnale laiemalt? Kas ja kuidas eluteeuuringud võimaldavad siduda erinevaid distsipliine?