ÌìÃÀÓ°ÊÓ

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teadlased viivad Teadlaste Öö osana 21. septembril
Viimsi Koolis (Randvere tee 8, Haabneeme) läbi kaks töötuba – TLÜ
Kunstide Instituudi rakendusloome osakonna "Helivibratsioonid, kassinurr ja
tervis" ja TLÜ Ökoloogia Instituudi teadlaste töötuba, mis tutvustab
georadari Sir-3000 tööpõhimõtteid.Kell 19.00–21.00 töötuba
"Helivibratsioonid, kassinurr ja tervis"Teadlaste tähelepanu on köitnud
kaslastele omane ainulaadne helifenomen – nurrumine, madalsageduslike
helivõngete genereerimine. Kuna kassinurr on kestnud läbi suure arvu
kassipõlvkondade, peab selle jätkuval eksistentsil olema evolutsioonile
vastupidav funktsioon. Uurijad usuvad, et eneseravi võib olla see põhjus,
miks nurrumine pole kadunud evolutsiooni minevikku. Missugustele
tulemustele teadlased aga uurimustes on jõudnud, selgub töötoas.
Töötoa eesmärgiks on anda huvilistele põgusaid teadmisi
madalsageduslike helivibratsioonide raviomadustest ja pakkuda võimalust
kogeda helivõngete psühhofüsioloogilisi toimeid vibroakustilise teraapia
ja teraapilise hääletöö kombineeritud võtete läbi. Töötoas osaleja
saab proovida vibroakustilise voodi lõdvestavat ja ravivat "nurrumist",
lisaks on võimalus õppida ise kaslase-laadselt kaasa "nurruma" omaenese
hääletooni projitseerimisel soovitud kehapiirkonda ning olla aktiivne
osaleja enesetunde parandamisprotsessis. Seejärel on võimalus kogetud
tajuelamused, tunded, tekkinud kujutlused või assotsiatsioonid
jäädvustada käegakatsutavaks mälestuseks värvide vahendusel ning soovi
korral jagada oma kogemusi kaasosalejatega. Töötoa läbiviijad: Ivar
Vinkel, Eve Lukk ja  Kaia Laurik-SarapsonKell 19.00–21.00 töötuba
"Georadar Sir-3000 tööpõhimõtted"Georadar töötab põhimõttelt
samamoodi nagu politsei kiiruse mõõtmise radar. Radar kiirgab välja
elektromagnetlaineid ja võtab vastu peegeldunud signaali. Signaal levib
erinevates keskkondades erineva kiirusega ja seetõttu on võimalik
eristada erinevaid maapinnaaluseid settekihte, leida võõrobjekte (vanad
müürid, suured kivid, kaablid, veetorud, kaevanduskäigud, matmiskohad
jms.). Mis kõige tähtsam, töö saab tehtud keskkonnasõbralikult, ilma
objekti kahjustamata. Kui on teada täpsem setteline koostis (näiteks
turvas rabas), siis on seadet võimalik niimoodi kalibreerida, et kohe saab
esitada näiteks turbakihi paksuse senitmeetrites. Radarit on kasutatud ka
järvede uuringutel, kus saab mõõta nii veesamba sügavuse kui ka selle
all paikneva settekihi paksuse. Radariga on võimalik kasutada erineva
sagedusega antenne - mida madalam on sagedus, seda sügavamale signaal
ulatub. Mida kõrgem on aga sagedus, seda detailsemalt on võimalik
eristada ülemisi kihte (näiteks betooni või erinevate asfaldi kihtide
paksus, talvel jääteel jääkihi paksus). Samuti on võimalik kindlaks
teha arheoloogiliste objektide asukohti. Näiteks koostöös Tartu
Ülikooli arheoloogidega õnnestus dr Kaarel Orvikul leida georadariga
(Sir-3) anomaalia, mis võis tähistada oletatava teise Salme muinaslaeva
asukohta. Läbiviidud väljakaevamised kinnitasid, et tegu oli tõepoolest
muinaslaevaga. Töötoa läbiviijad: Hannes Tõnisson, Kaarel
OrvikuLisainfo: Berit Oll, berit.oll@tlu.ee