Studia Generalia: prof Robert Layton
19.05.2011 kell 15.00 - 15.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Neljapäeval, 19. mail algusega kell 16 peab Durhami Ülikooli
(Suurbritannia) antropoloogia professor Robert Layton ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
Studia Generalia avaliku loengu teemal "Art and the Evolution of Culture".
Ingliskeelne loeng toimub Mare hoone auditooriumis
M-134.„Evolutsioonipsühholoogid on korduvalt üritanud selgitada
küsimust, kuidas on tekkinud kunst. Seda eriti pärast Geoffrey Milleri
2000. aastast pärit väidet, et kunst pärineb Pleistotseeni ajastikust,
kus kunst oli meessoo väljendusvorm paarilise ligitõmbamiseks; samuti
pärast Randy Thornhilli ning Steven Gangestadi 1999. aastal toimunud
eksperimente, mis viitasid, et sümmeetria väärtustamine kujunes välja
seetõttu, et näojoonte sümmeetria tähendab head reproduktiivset
tervist. Need teooriad tekitavad paljudes antropoloogides äratundmise.
Émile Durkheim väitis juba 1901. aastal, et sotsiaalkultuurilisi nähtusi
„ei tohiks ajada segamini bioloogiliste nähtustega, sest need sisaldavad
representatsioone ja tegevusi; samuti ei tohiks neid ajada segamini
psühholoogiliste nähtustega, mis eksisteerivad vaid indiviidi
teadvuses.“ Kuid evolutsioonibioloogia ja -psühholoogia on viimase saja
aasta jooksul palju edasi arenenud. Kui antropoloogia suudab nende avastusi
ära kasutada ilma 19. sajandi teaduse vigade kordamiseta, siis võime
tõepoolest saada rohkem teada sellest, kuidas ja miks kunst inimkultuuris
tekkis. Etoloog Tinbergen andis neli kuulsat küsimust mis tahes sotsiaalse
käitumise tekkimise kohta. Neid küsimusi saab kasutada ka
kunstiteemalistes antropoloogilistes juhtumiuuringutes," tutvustab oma
loengu temaatikat prof Robert Layton ise. Robert Layton on antropoloog, kes
on huvitatud sotsiaalsetest muutustest ja evolutsioonist, põliselanike
õigustest ja väljapoolt läänemaailma pärit kunstist. Ta on teinud
välitöid Prantsusmaa maapiirkondades ja mitmes aborigeenide kogukonnas
Austraalias. Robert Layton elas Austraalias aastatel 1974–1981, kus ta
töötas aborigeenide uuringute valdkonnas. Robert Layton uurib ka küttide
ja korilaste ühiskonna ning kultuuri evolutsiooni. Teda huvitab geenide ja
kultuuri kaasevolutsioon ning kaasaegsete ühiskondliku korralduse vormide
tekkimine. Lisainfot Laytoni kohta saab siit. Studia
Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli
õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest
loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik
autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel
aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni
kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on
oodatud kõik huvilised nii ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù kui ka väljastpoolt. Juba
toimunud loenguid on võimalik vaadata ÌìÃÀÓ°ÊÓ Virtuaalses
Ãœlikoolis. Lisainformatsioon:Kaie LepikStudia Generalia
projektijuhttelefon: 641 0089e-post:
studia@tlu.ee
www.tlu.ee/studiageneralia
(Suurbritannia) antropoloogia professor Robert Layton ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
Studia Generalia avaliku loengu teemal "Art and the Evolution of Culture".
Ingliskeelne loeng toimub Mare hoone auditooriumis
M-134.„Evolutsioonipsühholoogid on korduvalt üritanud selgitada
küsimust, kuidas on tekkinud kunst. Seda eriti pärast Geoffrey Milleri
2000. aastast pärit väidet, et kunst pärineb Pleistotseeni ajastikust,
kus kunst oli meessoo väljendusvorm paarilise ligitõmbamiseks; samuti
pärast Randy Thornhilli ning Steven Gangestadi 1999. aastal toimunud
eksperimente, mis viitasid, et sümmeetria väärtustamine kujunes välja
seetõttu, et näojoonte sümmeetria tähendab head reproduktiivset
tervist. Need teooriad tekitavad paljudes antropoloogides äratundmise.
Émile Durkheim väitis juba 1901. aastal, et sotsiaalkultuurilisi nähtusi
„ei tohiks ajada segamini bioloogiliste nähtustega, sest need sisaldavad
representatsioone ja tegevusi; samuti ei tohiks neid ajada segamini
psühholoogiliste nähtustega, mis eksisteerivad vaid indiviidi
teadvuses.“ Kuid evolutsioonibioloogia ja -psühholoogia on viimase saja
aasta jooksul palju edasi arenenud. Kui antropoloogia suudab nende avastusi
ära kasutada ilma 19. sajandi teaduse vigade kordamiseta, siis võime
tõepoolest saada rohkem teada sellest, kuidas ja miks kunst inimkultuuris
tekkis. Etoloog Tinbergen andis neli kuulsat küsimust mis tahes sotsiaalse
käitumise tekkimise kohta. Neid küsimusi saab kasutada ka
kunstiteemalistes antropoloogilistes juhtumiuuringutes," tutvustab oma
loengu temaatikat prof Robert Layton ise. Robert Layton on antropoloog, kes
on huvitatud sotsiaalsetest muutustest ja evolutsioonist, põliselanike
õigustest ja väljapoolt läänemaailma pärit kunstist. Ta on teinud
välitöid Prantsusmaa maapiirkondades ja mitmes aborigeenide kogukonnas
Austraalias. Robert Layton elas Austraalias aastatel 1974–1981, kus ta
töötas aborigeenide uuringute valdkonnas. Robert Layton uurib ka küttide
ja korilaste ühiskonna ning kultuuri evolutsiooni. Teda huvitab geenide ja
kultuuri kaasevolutsioon ning kaasaegsete ühiskondliku korralduse vormide
tekkimine. Lisainfot Laytoni kohta saab siit. Studia
Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli
õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest
loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik
autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel
aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni
kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on
oodatud kõik huvilised nii ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù kui ka väljastpoolt. Juba
toimunud loenguid on võimalik vaadata ÌìÃÀÓ°ÊÓ Virtuaalses
Ãœlikoolis. Lisainformatsioon:Kaie LepikStudia Generalia
projektijuhttelefon: 641 0089e-post:
studia@tlu.ee
www.tlu.ee/studiageneralia