����Ӱ��

„Mida teeksite teie, kui teie armas teismeline tuleks ühel päeval koju,
juuksed süsimustaks värvitud ja imelik soeng peas?” tsiteeris
Airi-Alina Allaste ajakirjandusest leitud lauset, mis tema sõnul
illustreerib hästi etableerunud ühiskonna kodaniku võimalikku suhtumist
subkultuuridesse. Ta lisas: „Ootuspärane oleks, et „võõristavat
teistsugust” nähes normaalne inimene ehmub. Samas kaasaegne
multikultuuriline ühiskond võiks olla sellise kõheduse tundmiseks
piisavalt mitmepalgeline. Miks siis ikkagi „teistsugune” ja
subkultuuriline Eesti inimestes endiselt hirmu tekitab?”

Airi-Alina Allaste ütles, et tänu Nõukogude minevikule ei ole
elustiilide paljususe tajumine Eestis ilmselt sama enesestmõistetav kui
Lääne kultuuris ning arusaamad subkultuuridest on vahel demoniseeritud.
Teistsuguses ja eristuvas on harjutud nägema mässu ühiskonnas kehtivate
normide vastu ning sageli usutakse, et potentsiaalselt on sel juhul
tegemist hälbiva käitumisega, mis on suuremal või väiksemal määral
ühiskonnale ohtlik. Sellist suhtumist soodustavad eelkõige info puudumine
konkreetsete subkultuuride ideoloogiast, meedia omadus keskendada
tähelepanu ülepaisutatud hirmulugudele ning teadmiste puudumine
subkultuuride ja ühiskonna vahekorrast kui sellisest. Loeng selgitab
kõigepealt subkultuuride olemust, tuginedes mõiste teoreetilisele
arenemisele ja avab siis mõningate erinevate Eesti subkultuuride olemust
ning seisundit ühiskonnas. Põgusamalt käsitletakse ka meedia mõju
subkultuuride mõistmisele ja seletamisele.
Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Lisainformatsioon:
Lii Araste
TLÜ Studia Generalia projektijuht
640 9369, 56 560 221
studia@tlu.ee

Krista Männa
����Ӱ�� Ülikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee
www.tlu.ee