Robert Alexy
Robert Alexy kuulub õigusfilosoofina kahtlemata maailma paremikku, olles samaaegselt hiilgav riigiõigusteadlane ja õigusteoreetik. Tema tööd on kantud armutust analüüsist ja valgustusajastu traditsioonis liberaalsest maailmavaatest. Ta on ennast ka ise nimetanud analüütilise liberalismi esindajaks. Tema analüütiline meetod lahkab probleeme ning konstrueerib neile tabavaid vastuseid muu hulgas õiguse ja moraali vahekorra, põhiõiguste teooria, argumentatsiooniteooria, õigusteaduse meetodiõpetuse, normiteooria ning põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve teooria valdkonnas, hoides lugejale ikka ja jälle varuks väikese üllatuse. Tema analüüsile vürtsi lisav liberalism tundub seejuures sama värske ja ligitõmbavana kui Prantsuse revolutsiooni või Ameerika Ühendriikide iseseisvumise päevil. 21. sajandi künnisel tuleb säärast kombinatsiooni pidada vaat et harulduseks. Tulemuseks on silmatorkav selgus, mis on omane üksnes suurtele mõtlejatele.
Robert Alexy on Kieli Christian Albrechti nimelise ülikooli avaliku õiguse ja õigusfilosoofia korraline professor. Ta on sündinud 1945. aastal. Aastatel 1968 kuni 1973 õppis ta õigusteadust Göttingeni ülikoolis, kus professor Ralf Dreieri käe all sai alguse ka tema akadeemiline karjäär. 1976. aastal valmis tema doktoritöö teemal „Juriidilise argumentatsiooni teooria, mis avaldati esimest korda 1978. aastal ja mille eest ta sai 1982. aastal Göttingeni teaduste akadeemia keeleteaduslik-ajaloolise klassi auhinna. Juba üliõpilase päevil oli ta Saksa rahva õppefondi (Studienstiftung des deutschen Volkes) stipendiaat. Aastatel 1976 kuni 1978 läbis ta juriidilise ettevalmistusteenistuse. Seejärel oli ta kuni 1984. aastani professor Dreieri assistent ja kirjutas mahuka habilitatsiooni „Põhiõiguste teooria. Aastatel 1984 kuni 1986 pidas ta dotsendi ametit Kielis ja Regensburgis. Pärast seda kui ta 1985. aasta lõpus esitatud kutset Regensburgi ülikooli avaliku õiguse ja õiguse filosoofia õppetoolile vastu ei võtnud, järgis ta 1986. aasta kevadel esitatud kutset Kieli ülikooli.
Professor Alexy on jäänud Kielile truuks. 1991. aastal lükkas ta tagasi Grazi ülikooli kutse asuda Ota Weinbergeri õppetoolile ja 1998. aastal keeldus ta Göttingeni ülikooli õppetooli pakkumisest, millega kaasnenuks võimalus saada oma õpetaja, Ralf Dreieri järglaseks. Aastatel 1994 kuni 1998 oli ta Rahvusvahelise õigus- ja sotsiaalfilosoofia ühenduse Saksa sektsiooni president.
Robert Alexy publitseerib peamiselt saksa keeles, kuid tema töid on tänaseks tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Ta kuulub Bielefeldi ringi (Bielefelder Kreis), mille liikmeteks on valdav enamus juriidilise argumentatsiooni ja tõlgendamise teooria alal tooniandvaid õigusteoreetikuid Saksamaalt, Suurbritanniast, Itaaliast, Rootsist ja Soomest. Tema peateosed on lisaks juba mainitud „Juriidilise argumentatsiooni teooriale“ ja „Põhiõiguste teooriale“ 1992. aastal valminud monograafia „Õiguse mõiste ja kehtivus“ ning külma sõja ajal lõhestunud Saksamaa sisepiiril toimepandud tapmisi käsitlevad „Müürikütid. Õiguse, moraali ja karistatavuse vahekorrast“ (1993) ja „Liidukonstitutsioonikohtu 24. oktoobri 1996. aasta otsus Saksamaa sisepiiril toimepandud tapmiste kohta“*7 (1997). Peale nende on ta avaldanud arvukalt artikleid, millest üks osa on taasavaldatud kogumikus „Õigus, mõistus, diskursus“.