Raamatuesitlus: "History of education and pedagogical thought in the Baltic countries up to 1940: an

11.06.2009 kell 15.00 - 15.00

Lisa kalendrisse

iCal calendar
Teos valmis TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumil ja TLÜ Kasvatusteaduste
Instituudil koostöös Balti Kooliajaloolaste Ühendusega. Teoses
vaadeldakse koolieelse kasvatuse, üld-, kutse- ja kõrghariduse ajalugu
ning õpetajakoolituse ja pedagoogilise mõtte arengut Eestis, Lätis ja
Leedus alates rahvapedagoogikast kuni 1940. aastani.Üritusel
presenteeritakse ka Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi vastvalminud
veebipõhist andmebaasi, mis muudab kasutajale tutvumise arhiivmuuseumis
säilitatavate teavikutega lihtsaks ja mugavaks. Andmebaas on huvilistele
kättesaadav aadressil: http://epam.tlu.ee/.Teose "History of education and
pedagogical thought in the Baltic countries up to 1940: an overview" sisu
lühitutvustus:Eesti hariduse ja pedagoogilise mõtte ajaloo ülevaade
hõlmab aega muinasajast kuni 1940. aastani, mil Eesti Vabariik okupeeriti
ja inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Tähelepanu all on
rahvapedagoogika, koolieelse kasvatuse, üld-, kutse- ja kõrghariduse (sh
paljudele Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele haritlasi koolitanud Tartu
ülikool), õpetajakoolituse ning pedagoogilise mõtte kujunemislugu.
Jälgitakse hariduse institutsionaalset külge, koolivõrku, õppe- ja
kasvatustöö korraldust ning hariduspoliitikat, mis peegeldab eesti rahva
keerulist ajalugu. Ülevaate juurde kuulub põhjalik eesti-, saksa-,
rootsi- ja  venekeelseid uurimusi tutvustav historiograafia.Läti
hariduse ja pedagoogilise mõtte ajaloo ülevaade tutvustab esimesi
haridusinstitutsioone: 1211. aastal asutatud Riia Toomkooli, linnakoole,
gümnaasiumi (1631) ja lütseumi (1675). Ülevaade hõlmab erinevaid
haridusasutusi, alates lasteaedadest kuni esimeste kõrgkoolideni Lätis
– Riia Polütehnikum (1862), Läti Ülikool (1919) jne. Tähelepanu all
on 16. sajandil reformatsiooni positiivne mõju läti rahva haridusele, 18.
sajandil hernhuutlike vennastekoguduste liikumine, 19. sajandi keskel
noorlätlaste liikumine ning hariduse demokratiseerimine Läti Vabariigis.
Ülevaade hõlmab ka õpetajate haridust: esimeste lätlastest õpetajate
ettevalmistust 1683. aastal, õpetajate seminari tegevust 18. ja 19.
sajandil, õpetajate ettevalmistamist instituutides ja Läti Ülikoolis 20.
sajandi 20.–30. aastatel. Vaadeldakse pedagoogikateaduse kujunemist
Lätis: rahvapedagoogika, saksa valgustajate aeg, noorlätlaste panus,
reformpedagoogika. Historiograafia tutvustab läti keeles avaldatud
uurimusi. Leedu hariduse ja pedagoogilise mõtte ülevaade käsitleb aega
alates 9.–12. sajandini, mil kujunes leedu rahvas, ja lõpeb 1940.
aastatega, mil Leedu inkorporeeriti Nõukogude Liidu koosseissu.
Analüüsitakse hariduse ajalugu, mille alguseks loetakse Leedu
ristiusustamist 1387. aastal. Näidatakse pedagoogilise mõtte arengut
Leedus rahvapedagoogika ideedest valgustajateni, sealt edasi 20. sajandi
alguseni. Kirjeldatakse koolisüsteemi arengut, erinevaid koolitüüpe,
koolide asutajaid – usulahke, salastatud koolide ja erakoolide tegevust,
hariduse komisjoni rolli hariduselu organiseerimisel Leedus. Aastatel
1918–1940 Leedu Vabariigis loodud haridussüsteem ja õppetöö tase oli
võrreldav Euroopaga. Kvalifitseeritud õpetajaid leedu koolidele
valmistati ette aastatel 1918–1940. Ulatuslikumalt on kirjeldatud
kutseharidus aastatel 1918–1940. Ülevaade puudutab ka hariduse olukorda
ja pedagoogilist mõtet Väike-Leedus.
Täiendav informatsioon:Veronika NagelTLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi
direktortelefon: 6 409 223e-post: epam@tlu.ee