Olivier Messiaeni "Harawi" Eesti esiettekanne
28.11.2012 kell 14.00 - 14.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Kolmapäeval, 28. novembril toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓs ühe XX sajandi vokaalmuusika
tähtteose, Olivier Messiaeni "Harawi" Eesti esiettekanne. Olivier
Messiaeni: „Harawi – Laul armastusest ja surmast“ (1945) esiettekanne
on Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones. Esitajavad Kai Kallastu (sopran),
Kadri-Ann Sumera (klaver) Pilet 8.-/ 5.-Tsükkel Harawi on esimene osa
Messiaeni nö. "Tristani triloogiast" - teised osad on hiljuti ka Eestis
esmakordselt ette kantud Turangalila-Sümfoonia ja Viis Laulu (Cinq
Rechants, mõlemad 1948).See teos on inspireeritud mitmest eri allikast.
Sõna "Harawi" tähistab teatud peruu rahvalaulutüüpi, milles
käsitletakse õnnetu või kaotatud armastuse teemat, sageli lisandub siia
surmaihalus. Messiaen on kasutanud nii peruu päritolu sõnu, nimesid,
poeetilisi kujundeid kui ka meloodiaid. Armastuse ja surma põimumine,
paratamatus, isegi samatähenduslikkus on omane ka Tristani ja Isolde
kuulsale armastusloole. Sarnane saatus tabas ka Messiaeni ennast - just
Harawi komponeerimisele eelneval ajajärgul hakkas pöördumatult hävima
autori abikaasa Claire'i mälu. Mõnes mõttes on Harawi näol tegemist
kirgliku hüvastijätuga armastatud naisest.Teos koosneb kaheteistkümnest
laulust, mille teksti on kokku pannud autor ise. Tekst on sümbolistlik,
sõnamänguline ning onomatopoeetiline, segades prantsuse ja peruu keeli
ning mängides sõnade kõlaga. Loomulikult ei puudu siin ka Messiaenile
nii iseloomulik linnulaulu matkimine, aga samuti kaug-ida muusikast
inspireeritud rütmikombinatsioonid ning laadide süsteem. Omapärane on
erakordselt suurejooneline ja solistlik klaveripartii, mis kindlasti ület
Sopran Kai Kallastu on Pärnus elav vabakutseline laulja, esinenudooperi-
ja suurvormisolisti ning kammerlauljana Eestis, Lätis, Saksas, Soomes jne.
Kai Kallastu repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ja
ta on olnud mitmete eesti heliloojate teoste esmaesitaja. Ta on lõpetanud
Helsingi Metropolia Ãœlikooli muusikamagistrina klassikalise laulu ja
vokaalpedagoogika erialal ning täiendanud end mitmete nimekate
vokaalpedagoogide juhendamisel: prof. Irina Gavrilovici, prof. Teresa
Zylis-Gara, prof. Eva Blahova ja prof. Nelli Manuilenko.Pianist Kadri-Ann
Sumera on õppinud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Muusikakeskkoolis, Eesti Muusikaakadeemias ja
Kölni Muusikakõrgkoolis. Kadri-Ann on saavutanud tunnustust mitmel
rahvuslikul ja rahvusvahelisel konkursil ning teinud lindistusi Eesti
Raadiole ja Antes Editionile.Esinenud solistina Eesti Riikliku
Sümfooniaorkestri (dir. Arvo Volmer), Dresden Sinfonietta (dir. Milko
Kersten), Pärnu Linnaorkestri (dir. Risto Joost) jt. ees.Käesoleval ajal
tegutseb ta H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis, on aastaid teinud
kaastööd Klassikaraadiole. Eesti Interpreetide Liidu liige ning olnud ka
liidu juhatuses. Kadri-Ann on ka üks Muusikasõprade Seltsi koolikontserdi
sarjade eestvedajatest. Lisaks klaveri mängimisele tegeleb ta aktiivselt
süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale - Malawisse
Aafrikas ja Gröönimaale.
tähtteose, Olivier Messiaeni "Harawi" Eesti esiettekanne. Olivier
Messiaeni: „Harawi – Laul armastusest ja surmast“ (1945) esiettekanne
on Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones. Esitajavad Kai Kallastu (sopran),
Kadri-Ann Sumera (klaver) Pilet 8.-/ 5.-Tsükkel Harawi on esimene osa
Messiaeni nö. "Tristani triloogiast" - teised osad on hiljuti ka Eestis
esmakordselt ette kantud Turangalila-Sümfoonia ja Viis Laulu (Cinq
Rechants, mõlemad 1948).See teos on inspireeritud mitmest eri allikast.
Sõna "Harawi" tähistab teatud peruu rahvalaulutüüpi, milles
käsitletakse õnnetu või kaotatud armastuse teemat, sageli lisandub siia
surmaihalus. Messiaen on kasutanud nii peruu päritolu sõnu, nimesid,
poeetilisi kujundeid kui ka meloodiaid. Armastuse ja surma põimumine,
paratamatus, isegi samatähenduslikkus on omane ka Tristani ja Isolde
kuulsale armastusloole. Sarnane saatus tabas ka Messiaeni ennast - just
Harawi komponeerimisele eelneval ajajärgul hakkas pöördumatult hävima
autori abikaasa Claire'i mälu. Mõnes mõttes on Harawi näol tegemist
kirgliku hüvastijätuga armastatud naisest.Teos koosneb kaheteistkümnest
laulust, mille teksti on kokku pannud autor ise. Tekst on sümbolistlik,
sõnamänguline ning onomatopoeetiline, segades prantsuse ja peruu keeli
ning mängides sõnade kõlaga. Loomulikult ei puudu siin ka Messiaenile
nii iseloomulik linnulaulu matkimine, aga samuti kaug-ida muusikast
inspireeritud rütmikombinatsioonid ning laadide süsteem. Omapärane on
erakordselt suurejooneline ja solistlik klaveripartii, mis kindlasti ület
Sopran Kai Kallastu on Pärnus elav vabakutseline laulja, esinenudooperi-
ja suurvormisolisti ning kammerlauljana Eestis, Lätis, Saksas, Soomes jne.
Kai Kallastu repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ja
ta on olnud mitmete eesti heliloojate teoste esmaesitaja. Ta on lõpetanud
Helsingi Metropolia Ãœlikooli muusikamagistrina klassikalise laulu ja
vokaalpedagoogika erialal ning täiendanud end mitmete nimekate
vokaalpedagoogide juhendamisel: prof. Irina Gavrilovici, prof. Teresa
Zylis-Gara, prof. Eva Blahova ja prof. Nelli Manuilenko.Pianist Kadri-Ann
Sumera on õppinud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Muusikakeskkoolis, Eesti Muusikaakadeemias ja
Kölni Muusikakõrgkoolis. Kadri-Ann on saavutanud tunnustust mitmel
rahvuslikul ja rahvusvahelisel konkursil ning teinud lindistusi Eesti
Raadiole ja Antes Editionile.Esinenud solistina Eesti Riikliku
Sümfooniaorkestri (dir. Arvo Volmer), Dresden Sinfonietta (dir. Milko
Kersten), Pärnu Linnaorkestri (dir. Risto Joost) jt. ees.Käesoleval ajal
tegutseb ta H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis, on aastaid teinud
kaastööd Klassikaraadiole. Eesti Interpreetide Liidu liige ning olnud ka
liidu juhatuses. Kadri-Ann on ka üks Muusikasõprade Seltsi koolikontserdi
sarjade eestvedajatest. Lisaks klaveri mängimisele tegeleb ta aktiivselt
süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale - Malawisse
Aafrikas ja Gröönimaale.