ÌìÃÀÓ°ÊÓ

19. juunil 1925. aastal võttis Riigikogu vastu Riigivapi seaduse, millega
kinnitati Eesti riigitunnus - riigivapiks on kuldsel kilbil kolm sinist
sammuvat otsa vaatavat lõvi. Otsingud vältasid enam kui seitse aastat,
korraldati kaks avalikku ja kolm kinnist konkurssi. Kokku laekus enam kui
190 kavandit, riigitunnusena pakuti välja ankrut, kätt, sirpi, karu,
luike, sipelgat, põhjavalgust, rahvusvärve jpm.Kavanditel on kasutatud
kõige enam põhjakotka ja Põhjala motiive. Põhjakotkas olevat „meie
wõimsam, wabam, kõrguste poole püüdlev muinasolevus“. Põhjalasse
kuulumist rõhutasid veel Põhjatäht, virmalised ning viikingilaev,
ühtlasi pidid need meenutama ka muistseid helgeid
aegu.Teisena kasutati kõige enam kolme lõvi motiivi. Kolme lõvi
seostamine Eestimaaga on saanud alguse Taani ajal. Rootsi kuningas kinnitas
kolme lõviga vapi Eestimaa tunnuseks ning 1917. aasta aprillis sai kolmest
lõvist terve Eestimaa tunnus.Riigivapi kavandite konkurss oli võistlus
modernse ning traditsioonilise vahel. Riigivapp väljendab riigi ideaale ja
püüdluseid ning viitab kuulumisele Euroopa kultuuriruumi.Riigivapi 85.
sünnipäeva tähistamiseks koostas Riigikantselei riigivapi kavandite
rändnäituse. Näitusega saab tutvuda Riigikantseleis, Riigikogus,
Rahvusraamatukogus, TLÜ Akadeemilises Raamatukogus või maakonnakeskuste
kultuurikeskustes. Näitusega tutvumise järel võib veenduda, et valitud
vapp on parim: lihtne, arusaadav ning meeldejääv.Näituse koostas Gert
Uiboaed ning kujundas Jaana Kool.