����Ӱ��

• R, 6. september kell 11.00–17.30 
• L, 7. september kell 10.00–16.30
• R, 20. september kell 11.00–18.00
• L, 21. september kell 10.00–16.15
• R, 4. oktoober kell 10.30–17.00
• L, 5. oktoober kell 10.00–16.30
• R, 18. oktoober kell 11.00–17.15
• L, 19. oktoober kell 10.00–16.30
• R, 1. november kell 11.00–18.00
• R, 15. november kell 11.00–14.15
• L, 16. november kell 10.00–16.30
• R, 29. november kell 11.00–17.30
• L, 30. november kell 10.00–16.30
• R, 13. detsember kell 10.30–16.00
• L, 14. detsember kell 10.00–17.30

NB! Ajakavas võib esineda muudatusi!

• R, 10. jaanuar kell 11.00–17.15 
• L, 11. jaanuar kell 10.00–17.00
• R, 24. jaanuar kell 11.00–17.00
• L, 25. jaanuar kell 10.00–17.00
• R, 7. veebruar kell 11.00–17.15
• L, 8. veebruar kell 10.00–17.00
• R, 7. märts kell 11.00–18.00
• L, 8. märts kell 10.00–17.00
• R, 21. märts kell 11.00–18.00
• L, 22. märts kell 10.00–13.00
• R, 25. aprill kell 11.00–18.00
• L, 26. aprill kell 10.00–17.00
• R, 9. mai kell 11.00–18.00
• L, 10. mai kell 10.00–17.00
• R, 6. juuni kell 11.00–18.00
• R, 13. juuni kell 13.00 Lõpetamine 

NB! Ajakavas võib esineda muudatusi!

SÜGISSEMESTER 2024

1. Sissejuhatus muuseumiharidusse. Muuseum kui elukestva õppe keskkond (Kaja Visnapuu)

19 tundi kontaktõpet, 33 t iseseisvat tööd
Teemad:
1. Formaalne, mitteformaalne ja informaalne haridus elukestva õppe kontekstis. Avalikud institutsioonid, kogukonnad; loodus, pärimuskultuur kui õpikeskkond. Muuseumi õpikeskkond kui kontent ja kontekst
2. Haridusprogrammide eel- ja järeltegevused 
3. Linnaruum kui õpikeskkond
4. Raamatukogu kui õpikeskkond. Kirjanduse seminar
Õ�辱�������DzԲԲ���
TLÜ auditoorium, A. H. Tammsaare muuseum Kadriorus, ����Ӱ�� linnaruum, ����Ӱ�� Keskraamatukogu

2. Õ��辱�����Ա� muuseumis (Triin Siiner)

28 tundi kontaktõpet, 50 tundi iseseisvat tööd
Teemad 
1. Sissejuhatus, mis on õppimine? 
2. Keele ja mõtlemise areng lastel ja noortel
3. Õppimise sotsiaal-emotsionaalne kontekst
4. Koostöine õppimine grupis
Õ�辱�������DzԲԲ���
Tervisemuuseum, Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss

3. Erivajadusega õppija muuseumis (Diana Kuntor, Jane Meresmaa-Roos)

28 tundi kontaktõpet, 50 tundi iseseisvat tööd
Teemad
1. Ülevaade erivajaduste klassifikatsioonist ja enimesinevatest erivajadustest. Erivajadusega õppija haridussüsteemis. Toimetulek suhtumise ja hoiakutega erisuste suhtes.
2. Praktilised võimalused erivajadustega laste toetamiseks erinevates keskkondades. Koostöö ja erinevate spetsialistide kaasamisvõimalused. Erivajadusega õppija toetamise pädevuse ja võimekuse analüüs. 
3. Erivajadusega muuseumikülastaja ja erinäoline muuseumikeskkond.
4. Muuseumi kohanemiskunst erivajadusega külastaja tundeväljal.
5. Grupijuhtimine ja kaasamine muuseumis.
6. Loovprotsesside praktika, mis aitab õppijal kokku võtta ja kogeda kursusel omandatud teadmisi ja oskusi.
Õ�辱�������DzԲԲ���
TLÜ auditoorium, Saue lasteaed Midrimaa, Lastemuuseum Miiamilla, Kalamaja muuseum, ����Ӱ�� Linnaelumuuseum

4. Muuseumihariduse metoodika ja praktika ����Ӱ�� muuseumides ja linnaruumis (Kaja Visnapuu, Kristi Paatsi)

28 tundi kontaktõpet, 50 tundi iseseisvat tööd
Teemad
1. Muuseumi võimalused sotsiaalse õppimise toetamisel. Avatud õpikeskkondades kasutatavad õppemeetodid. Eeltegevused õppekäikudeks valmistumisel.
2. Eestlaste eluviisi kultuurikaar Eesti Vabaõhumuuseumi näitel.
3. Universaalse, kunstimuuseumis rakendatava 4K meetodi kasutamine.
4. Koolipäev põhikooli õpilastele „Puust ja punaseks“ ����Ӱ�� muuseumides.
5. Haridusprogrammi stsenaariumi väljatöötamine. Praktikakogemuste mõtestamine.
Õ�辱�������DzԲԲ���
�ճ�Ü&�Բ�����;���ܻ徱�ٴǴǰ����ܳ�, Eesti Vabaõhumuuseum, KUMU, ����Ӱ�� muuseumid

KEVADSEMESTER 2025

5. Täiskasvanute elukestva õppimise ja arengu toetamine (Cynne Põldäär)

24 tundi kontaktõpet, 54 tundi iseseisvat tööd
Teemad
1. Andragoogika põhiprintsiibid ja rakendamise võimalused elukestvas õppes. Täiskasvanu õppijana. Täiskasvanute õpetamine ja õppimine. Õpiteooriad ja lähenemised õpetamisele.
2. Täiskasvanud õppija isiklikud õpieesmärgid ja õpivajadused ning nende väljaselgitamine. Õpikeskkonna loomine kontakt- ja e-õppes. Haridustehnoloogia õppeprotsessis. 
3. Õpieesmärkide püstitamine ja õpistrateegiate valimine. Õppemeetodid.
4. Grupis õppimine. Grupiprotsessid ja grupi arengu toetamine. Refleksioon.
Õ�辱�������DzԲԲ���
�ճ�Ü&�Բ�����;���ܻ徱�ٴǴǰ����ܳ�

6. Digivahendid muuseumihariduses (Kai Pata)

19 tundi kontaktõpet, 33 tundi iseseisvat tööd
Teemad
1. Digitaalsete muuseumiobjektidega interaktsioon näitusealal. Õppimise mudelist lähtuv interaktsioon digitaalsete objektidega. Mängustatud interaktsioon muuseumialal.
2. Digikultuuripärandi kasutus läbi koosloomepraktikate. Muuseumite veebiplatvormide ja Muis.ee analüüs kultuuripärandiga interaktsiooni seisukohast. Näituste digitaalne taaskasutus.
3. Digitaalsed missioonid ja hübriidsed õpirajad, koosõppimine ja digitaalne loostamine digikultuuri varaga. Kodanikuteadus humanitaar- ja reaalteadustes muuseumiga koostöös. Muuseum kui kodanikuteaduse keskus.
Õ�辱�������DzԲԲ���
�ճ�Ü&�Բ�����;���ܻ徱�ٴǴǰ����ܳ�, erinevad muuseumid

7. Koostööoskused, kogukonnatöö ja põlvkondadevaheline õpe (Eha Paas, Marju Kask)

24 tundi kontaktõpet, 54 tundi iseseisvat tööd
Teemad
1. Kogukondade liigid. Ankurasutuste roll. Kogukondade arenduse põhimõtted
2. Kaardistatud kogukondade analüüs, kogukondade praktilised näited Eestist ja maailmast. Kalamaja kogukonnamuuseumi põhimõtted, kohtumine kogukonnaliikmega. Ressurssidepõhine mudel ABCD.
3. Kaasamise olemus, praktilised näited. Dialoogide tähtsus ja praktiseerimine.
4. Enesehoid ja kestlikkus kogukonnatöös.
Õ�辱�������DzԲԲ���
�ճ�Ü&�Բ�����;���ܻ徱�ٴǴǰ����ܳ�, Kalamaja muuseum, Arvo Pärdi keskus

8. Häälehoid (Virko Annus)

6 tundi kontaktõpet, 20 tundi iseseisvat tööd
Teemad
Kontakttunnid on praktilised treeningtunnid, kus kõne ainet õpib ja omandab kogu keha. Teemad: häälekasutus, hääle tekkimise anatoomiline, mehhaaniline ja mänguline aspekt, professionaalse häälekasutuse arendamise ja häälehoiu võimalused. Hääle tekitamise alused, omahääl, tugevuse, kandvuse, selguse, treeningu, tervise jm peatükid. Iseseisev töö on seotud kõnealaste raamatute uurimisega.
Õ�辱�������DzԲԲ���
TLÜ auditoorium

9. Muuseumihariduslik praktika muuseumides ning keskkonnaharidus- ja elamuskeskustes (Kristi Paatsi, Kaja Visnapuu)

39 tundi kontaktõpet, 65 tundi iseseisvat tööd
Teemad
Haridusprogrammide osalusvaatlused. „Puust ja punaseks“: “Ellujäämiseks vajalik” ja “Asja mitu elu”. Avastuskeskuste võimalused lastele, noortele, peredele. Programm „Loodus ja loovus“.
Õ�辱�������DzԲԲ���
TLÜ auditoorium, Eesti Meremuuseum, Nukuteatrimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Lastekirjanduse keskus, PROTO avastustehas, Muraste looduskool.

Kaja Visnapuu

Muuseumihariduse valdkonnaga olen seotud aastast 2003, mil asusin muuseumipedagoogina tööle SA Virumaa Muuseumid. Muuseumis töötamiseks täiendasin oma teadmisi alushariduse pedagoogikas TLÜ Rakvere kolledžis ning ����Ӱ�� Ülikooli andragoogika magistrantuuris. Lisaks haridusteadusele on mul magistrikraad ka sotsiaalteaduses – haridusinnovatsioonis, õppimise ja õpetamise juhtimise alal Tartu Ü������ǴDZ�������.

Olen välja töötanud Muuseumipedagoogika aine alushariduse pedagoogika bakalaureuse taseme üliõpilastele Rakvere kolledžis ning Elukestva õppe keskkonna valikaine andragoogika magistrantidele ����Ӱ�� Ülikoolis, mida olen õpetanud seitsme õppeaasta vältel. Olen juhendanud üliõpilaste muuseumihariduslikke bakalaureusetöid nii Rakvere kui Narva kolledžis. Praegu töötan külalislektorina TÜ Narva kolledžis ja kohaloo õppeaine õpetajana Rakvere Eragümnaasiumis. Valikainena olen kohalugu andnud ka Rapla Gümnaasiumis ja Rakvere Riigigümnaasiumis.

Ühiskondlikus tegevuses pean oluliseks panustamist Muuseuminõukogu hariduskomisjoni töösse kahe valimisperioodi vältel ning muuseumipedagoogide suvekooli traditsiooni algatamist, mis 2024. aasta suvel toimub juba 15. korda.

Triin Siiner

Olen töötanud erinevates Eesti muuseumides nagu Eesti Vabaõhumuuseum, Ajaloomuuseum, Eesti Panga muuseum ja ����Ӱ�� Linnamuuseum. Hariduselt andragoogi ja psühholoogina on mu huvi olnud alati suunatud inimestevahelistele protsessidele, sh sellele, kuidas mõjutab muuseum ajalooteadvust ja kuidas lapsed loovad põhjuslikke seoseid perekondliku külastuse käigus. Õppeaine "Õ��辱�����Ա� muuseumis" eesmärk on avada muuseumis õppimise erinevaid tahke alates kognitiivsete protsesside arengust kuni koostöise õppimise protsessideni.

Diana Kuntor

Muuseumipedagoogikaga puutusin esmakordselt kokku ajal, kui töötasin erikoolis õpetajana. Töö erivajadustega lastega avardas minu maailmapilti ning andis kogemuse ja teadmise kõige võimalikkusest, kui suudad läheneda uue õpetamisele läbi lapse silmade ning kasutad kogemusõppe meetodit. Erikoolis töötamise kõrvalt alustasin ka tööd õppejõuna erinevates kõrgkoolides. Olen erivajadustega laste valdkonna õppejõuna viinud läbi loenguid, juhendanud ja retsenseerinud lõputöid nii ����Ӱ�� Ülikooli Rakvere kolledžis kui ka Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Erikoolis töötamise aega jääb ka esimeste töövihikute koostamine toimetulekukoolidele. Olen olnud SA Virumaa Muuseumid nõukogu liige.

Tänaseks olen 20 aastat olnud lasteaiajuht ja hetkel juhin ühte Eesti suurimat lasteaeda Sauel. Lisaks juhitööle käin jätkuvalt pidamas loenguid lapsehoidjate tasemeõppes ����Ӱ�� Tervishoiukõrgkoolis. Hariduselt ja hingelt olen lasteaednik ning ����Ӱ�� Ülikoolis läbinud 5-aastase õppe koolieelse pedagoogika ja psühholoogia erialal ning magistriõppe alushariduse pedagoog-nõustaja erialal. Hetkel pean suurimaks väljakutseks kaasava hariduse rakendamist lasteaias, mis tähendab inimeste teadlikkuse, positiivsete hoiakute ja lahendustele orienteeritud mõtteviisi kujunemise toetamist.

Jane Meresmaa-Roos

Olen oma loomuselt mänguline ja uudishimulik õppija. Ma armastan loovaid lahendusi, olgu see nii tööalases praktikas kui ka igapäevases suhtlemiskultuuris. Mulle meeldib erinevate teemade vahel puutepunkte leida, tõlgendusruumile avarust jätta ja üksteisele mänguruumi anda. Olen omandanud noorsootöö- ja kunstiõpetaja hariduse, õppinud draamapedagoogikat, praktiseerinud lastejoogaõpetaja ametit ja 25 aastat tegutsen Teoteatri loovmeeskonnas.  Muuseumiharidustööga alustasin Kumust, millele järgnes Kadrioru kunstimuuseum. Mõlemas muuseumis algatasin erivajadustega inimeste projekte, tuues kunsti kogemise erinevate puudeliigiga inimeste tasandile lähemale. Hetkel töötan lastemuuseumis Miiamilla juhataja rollis ning olen püsinäituse “Laste maailmaruumid” ja välinäituse “Roheliste näppudega lapsed” kuraator.

Kristi Paatsi

Minu nimi on Kristi Paatsi. Olen üles kasvanud Peedul (tükike Elvast) ning kolisin juba palju aastaid tagasi ülikoolis õppimiseks ����Ӱ��. Hariduselt olen ajaloolane ja minu spetsialiteet on Eesti ajalugu.

Elukutseks (ja ehk ka osaks mu DNAst) on mul muuseumitöötaja ja pedagoog ning mu puudutuse on saanud nii Eesti esimene käed-külge muuseum Miiamilla Kadriorus kui ka Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss ja Filmimuuseum. Hoogsalt olen toimetanud ����Ӱ�� Linnamuuseumis, kus täna on minu eestvedamisel sündinud Kalamaja kogukonnamuuseum. Minu suureks kireks ja armastuseks on muuseumiharidus, millega olen töötanud 15 aastat. Lisaks olen olnud ka Edumuse programmi kaudu vabatahtlik õpetaja Loova Tuleviku koolis. Ma olen ka loodusgiid, kirglik rändaja ning uute ja vanade riiete miksija ja mätsija.

Cynne Põldäär

Olen andragoog ja täiskasvanute koolitaja (tase 7) ning haridusteaduste instituudi õppejõud. Mul on täiskasvanukoolitaja kogemus aastast 2011 ning ma viin läbi koolitusi praktikajuhendamise, ettevõtluse, enesearengu ja täiskasvanute hariduse teemadel erinevates organisatsioonides/ettevõtetes, koolides ja lasteaedades. Olen ettevõtja, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedi hindamise ekspertkomisjoni liige, Eesti Andragoogide Liidu liige. Koordineerin Läänemaal täiskasvanute koolitajate töötube ja olen Läänemaa täiskasvanuhariduse võrgustiku liige. 2023. aastal sain Läänemaa aasta õppija tiitli.

Marju Kask

Olen pikalt tegutsenud kultuurimaastikel ning mul on kogemusi töötamisel nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris. Olen teinud noorsootööd, korraldanud muusikafestivale, aidanud käivitada laste loovuskiirendit ning muuhulgas eest vedanud Kultuuriministeeriumi laste- ja noorte kultuuriaastat ning elamustuuri Laste Vabariik. Mul on magistrikraadid kultuurikorralduses (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu erialalt (Tartu Ülikool). Hetkel töötan ma arendusjuhina Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Eha Paas

Olen Eesti Rahvaülikoolide Liidu Kogukonnakeskse lähenemisviisi strateegilise partnerluse projektijuht ja  ����Ӱ�� Ülikooli Haapsalu Kolledži õppekava Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas külalislektor. Lisaks juhin Põhja-Eesti toiduvõrgustikku ja tegutsen koolitaja ning nõustajana. 2022. aastal lõpetasin Tartu Ülikooli Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu magistriõppe. Minu teemadeks on kogukondade arendamine, paikkondlikud kogukonnad, kaasamine, meeskonnatöö, kogukonnatöö eakate suunal.

Kai Pata

Olen täiskasvanuhariduse ja mitteformaalhariduse kaasprofessor ����Ӱ�� Ülikooli haridusteaduste instituudis. Mul on nii loodusteaduste kui ka sotsiaalteaduste valdkonna haridus ja interdistsiplinaarne vaade. Mul on pikaajaline teadus-arendustöö kogemus digivahendatud õppimise valdkonnas nii formaal- kui ka mitteformaalõppes, töötades nii koolis, kõrghariduses, tööl õppimise kui ka seenioridega õppimise valdkonnas. Olen olnud üks digivahendatud õppimisele alusepanijatest ja edendajatest Eestis juba 1995. aastast. Osalesin suure populaarsuse saavutanud MIKSIKE õpikeskkonna loomisel. Tartu Ülikoolis Loodusteaduste didaktika lektoraadis ja Turu Ülikoolis doktoriõpinguid tehes uurisin tehnoloogiaga õpetamist virtuaalsetes koosloomekeskkondades ja probleemõppe simulatsioonides. ����Ӱ�� Ülikooli Digitehnoloogiate instituudis olen rahvusvahelistes teadusarendusprojektides tegutsenud mitteformaalse õppimise arendaja ja õppejõuna, uurides kodanikuteaduse ja disainmõtlemise rakendamise võimalusi haridusasutustes ja kogukondades õppimise käivitamisel. Hetkel osalen Eesti Rahva Muuseumi juhitud teadusarendusprojektis "Digikultuuripärandiga koosloome" ja Euroopa Liidu rahastatud projektis "eDiploma – murranguliste tehnoloogiatega õppimine".

Virko Annus

Minu nimi on Virko Annus, olen tegutsenud teatri õpetajana ja kõne- ja hääletehnika koolitajana üle 30 aasta. Praegu juhendan ka täiskasvanud asjaarmastajate teatritruppi ja "loen peale" mõnele teleseriaalile. Teatri ja kõne alase hariduse olen kogunud mitmelt poolt, muuhulgas ka ����Ӱ�� Ü������ǴDZ������� ja Eesti Teatri ja Muusikaakadeemiast. Muuseumivaldkonnaga olen tuttav. Olen töötanud Tartu Ülikooli muuseumis haridusprogrammide kuraatorina. Olen varemgi saanud muuseumi kolleegidele kõne koolitajana toeks olla.

Koolitajana olen aidanud inimesel leida oma häält ja “omahäält” (vajalik algoskus hääle tekitamisel), aidanud kõne valdkonnaga seotud põhiteadmisi ja oskusi mõista, arendada. Minu erilise huvi all kõne valdkonnas on suuline vaba eneseväljendus, jutustamisoskus, lavakõne ja kunstilise sõna interpretatsioon ehk etlemise kunst. Sellel kursusel uurime, häälekasutust, hääle tekkimise anatoomilist, mehhaanilist ja mängulist aspekti, professionaalse häälekasutuse arendamise ja häälehoiu võimalusi. Minu roll kursusel on olla teie praktiline teejuht. Kontakttunnid on praktilised treeningtunnid, kus kõne ainet õpib ja omandab kogu keha. Iseseisev töö on seotud kõne-alaste raamatute uurimisega. Peatse kohtumiseni!