Mõistete sõnastikud
Kui hakkad kirjutama teksti õppetööks ja seisad probleemi ees, milliseid sõnu kasutada või kahtled mõistete ja terminite õiges kasutamises, siis oled jõudnud õigele leheküljele. Üheks teadustekstile esitatavaks nõudeks on mõistete täpsus ja arusaadavus. Mõistete kasutamisel on oluline erialase oskussõnavara ehk terminoloogia tundmine ning ühe ja sama mõiste erinevate nüansside eristamine.
Akadeemilistes tekstides leiab tihti kasutust mõiste diskursus - mida see aga täpselt tähendab või kuidas seda oma töös õigesti kasutada? leiame, et sõnal diskursus on mitu tähendust: kulturoloogias ja semiootikas - tekst koos kõikide keeleväliste (psühholoogiliste, kultuuriliste jne) seostega; laiemas tähenduses: kindlapiiriline tekstiloome valdkond, nt poliitiline diskursus, feministlik diskursus või lingvistikas - terviklik lausest suurem keeleüksus kontekstis.
Või näiteks lugedes tekstist sõna agiilne - mida see tähendab või mida autor sellega öelda tahtis? (: agiilne (inglise agile) väle, kiire, paindlik, kohanev, kergesti kohandatav; muutlik, kiiresti muutuv). Samuti kasutatakse sõna agiilne ka juhtimise, teenusedisaini või organisatsiooni kirjeldamiseks ning seda neis valdkondades pisut erinevas tähenduses.
Need on tavalised mured igal üliõpilasel oma akadeemiliste tekstide koostamisel, lugemisel või mõistmisel. Oleme selle mure lahendamiseks loonud selle lehekülje.
Mõistete/terminite tähendust ja õigekirja saad kontrollida siit lehelt, kuhu oleme koondanud arvukalt abimaterjali, et oma akadeemiline tekst võimalikult hästi koostada:
Üliõpilastele akadeemilise väljendusoskuse õpetamise algstaadiumis tuleb arendada nii akadeemiliste tekstide kirjutamise kui ka lugemise oskust ning kriitilise mõtlemise oskust tervikuna. (Jürine A., Leijen D.A.J., Tragel I., 2013)
Üliõpilase jaoks on keerulised olukorrad, kus tuleb otsustada, kuidas termineid tõlkida või milline termin valida, kui võimalikke variante on mitu. (Reinsalu R., Zupping S., Voolaid E. 2019)
Infopõhiste probleemide lahendamine nõuab, et kirjutajad suudavad määratleda infoprobleemi, otsida ja valida kasutatavaid ja usaldusväärseid allikaid ning teavet ja sünteesida teave sidusaks teadmiste kogumiks. (Brand-Gruwel S., Stadtler M., 2011)
³§Ãµ²Ô²¹²õ³Ù¾±°ì³Ü»å:
Õ¾±²µ±ð°ì±ð±ð±ô:
Haridus:
³Õõõ°ù°ì±ð±ð±ô²õ±ð»å:
Tervisevaldkond:
Sõnastike loetelu täieneb jooksvalt